Millised muutused ootavad Eesti tööturgu?

Kui võrrelda tööjõuvajadust ja koolituspakkumisi, siis koolitatakse tööjõu ja oskuste vajaduse prognoosisüsteemi OSKA uuringus osalenud ekspertide hinnangul praegu Eestis liiga palju sotsiaaltöötajaid ja raamatupidajaid, selgus Äripäeva korraldatud Tööstusuudised.ee tööjõukonverentsil. 

Nagu allpool olevast tabelist näha, siis ka masina ja metalli alal on koolituspakkumised ja tööjõuvajadus tasakaalust väljas. Siin on ekspertide sõnul peamised probleemid seotud töötajate oskustega ning selle põhikutseala lõpetajate tööle minemisega välismaale.

Need valdkonnad aga, mida koolituspakkumised piisavalt ei kata, on IKT ning metsamajandus ja puidutööstus.

6. Sotsiaalne innovatsioon kui uus idee, mis lahendab eksisteerivaid sotsiaalseid, kultuuri-, majandus- ja keskkonnaprobleeme inimeste ja planeedi hüvanguks. Tegemist on avalikes huvides töötava ideega, mis tähendab, et innovatsioon sotsiaalteenustes ja hariduses saab pikas perspektiivis sama oluliseks kui innovatsioon farmaatsia- või kosmosetööstuses.

Areenile kerkivad sotsiaalsed ettevõtjad ja ettevõtted, kus sotsiaalsetele probleemidele rakendatakse uuendusmeelseid lahendusi, tehes seda majanduslikult jätkusuutlikul viisil (nt erivajadustega inimesi ja vabatahtlikke abistajaid ühendav veebipõhine tugikeskkond Helpific). Erinevalt äriettevõtetest omavad sotsiaalsed ettevõtted peamiselt ühiskondlikke eesmärke ja investeerivad valdava osa oma tegevustulemist missiooni elluviimisesse. Ühes sellega kasvab vabatahtliku ja projektipõhise töö osakaal.

7. Traditsiooniliste organisatsioonimudelite hägustumine. Ettevõtted sarnanevad üha enam Hollywoodi filmitööstuse meeskondadega, kus inimesed tulevad kokku konkreetset projekti ellu viima ja lähevad seejärel edasi n-ö parematele jahimaadele. Kui tööseadusandluse muutumine võib paindlikke töövorme soodustada, siis töötaja õigused ja sissetuleku regulaarsus muutuvad praegusega võrreldes ebastabiilsemaks. See laiendab tunduvalt ootusi nii juhtidele kui ka personalitöötajatele erinevate töövormide võimaldamisel ning töötajate motivatsiooni, heaolu ja produktiivsuse soodustamisel. Näiteks värbamise käigus on töötajate palkamisel aina enam määravaks muutunud pehmed motivatsioonipaketid. Töötajatel on see-eest aga vaja orienteeruda töövormidega seotud juriidilistes aspektides.

Universaalsed oskused, mis aitavad tulevikus tööturul edu saavutada

Mõtestamine – võime anda oma tegevusele mõtet ja tähendust.Disain-mõtlemine – oskus tegevusi eesmärgipäraselt kavandada, visualiseerida ja kommunikeerida.Programmeeriv mõtlemine – oskus teisendada suuri andmemahtusid abstraktseteks mõisteteks ja võime tõenduspõhiselt otsustada.Loovus ja kohanemisvõime – oskus kiiresti reageerida ootamatule situatsioonile ja leida mittestandardseid lahendusi.Uue meedia kirjaoskus – oskus kriitiliselt hinnata ja luua sotsiaalmeedias uut sisu ning kasutada seda veenvaks kommunikatsiooniks.Virtuaalne koostöö – oskus töötada tulemuslikult erinevates (ka virtuaalsetes) töörühmades, hoida inimesi pühendunud ja motiveeritud ning tekitada neis kollektiivi tunnet.Sotsiaalne intelligentsus – oskus tunnetada suhtlemisel inimeste vajadusi ja soove, luua nendega usalduslik suhe.Kultuurikompetents – oskus edukalt toime tulla kultuurikeskkondades.Enesejuhtimine ja tunnetusliku koormuse ohjamine – oskus filtreerida andmeid tähtsuse järgi ja maksimeerida tunnetuslikku võimekust, kasutades erinevaid meetodeid.