Juubel: Addinolile on toonud edu Garri Kasparovi juhtmõte „Eristu või sure!“

Addinol Lube Oil OÜ alustas tegevust 90ndate kütusekriisi ajal

„Eestis algas meie tegevus suure kütusekriisi ajal 1990ndatel. Autode arv kasvas, kuid tanklaid ja kütust ei jagunud. Kui tahtsid autoga liikuda, tuli igaks juhuks bensiinikanister pagasiruumis hoida,“ meenutab Tiina Suija, kes töötas toona Eesti esimeses aktsiaseltsis IMBI välissuhete alal ja sai ülesandeks otsida koostööpartnerit, et arendada Eestis välja tanklavõrk. Ta pani teele 33 kirja Euroopa suurematele kütusetootjatele ja tanklavõrkude haldajatele, kusjuures see nimekiri on tal siiani alles.

Vastus tuli vaid kahelt. Esso teatas, et tanklavõrgu rajamine Baltimaadesse ei ole nende huviorbiidis, sest nende prioriteet aastal 1991 on Saksamaa uued liidumaad. Teine vastus tuligi Addinolist, kes oli huvitatud naftatoodete ekspordist Baltimaadesse. Nii see asi siis alguse sai. Mitte küll algselt plaanitud tanklavõrgu rajamisest, vaid Saksa määrdeainete esindamisest.

Esialgu diilerite kaudu, kuid edasi juba tütarettevõtete ja filiaalide abil hakati liikuma Eestist väljapoole, mis oli tagantjärele vaadates ainuõige samm, sest tõstis märgatavalt müüki. Kõige vanem, 13aastane on tütarfirma Venemaal, edasi tulid tütred Ukrainas ja Lätis, siis filiaalid Bulgaarias ja Leedus. „Meie sihtgrupiks on nii autondus kui ka erinevad tööstuse valdkonnad. Ehk nagu öeldakse: kõik, mis liigub, see kulub ja õige määrdeaine õiges kohas aitab vähendada nii kulumist kui ka pikendab masina tööiga,“ ütleb Suija ja lisab, et teiseks väga tähtsaks otsuseks oli jääda 100% Saksa emafirma omandusse, sest otseliin tootjaga on andnud võimaluse palju laieneda ja efektiivselt töötada ning paljud probleemid juba eos lahendada.

Kõige keerulisemad ajad on aga käinud käsikäes üldiste maailmamajanduskriisidega. „Väga raske periood oli 90ndate lõpp, mil meie niigi väikesed käibed kukkusid pauguga. Venemaa turg langes täielikult ära. Hea oli vähemalt see, et müüsime Venemaale ainult ettemaksuga, seega raha me ei kaotanud, ent kaotasime müügid.“

Sarnane seis oli ka 2008. aastal, mil käive langes aastaga ligi kolmandiku. Kõige suurema tagasilöögi põhjustajaks oli ehitussektor, mis viimastel aastatel oli müüke jõudsalt kergitanud. Muidugi raskendas olukorda ka Venemaa ja Valgevene rubla ning Ukraina grivna väärtuse langus. „Aga kõige kindlama seljataguse sellistele suurtele vapustustele ja tagasilöökidele annab just asjaolu, et meil on tugev omanik ja tema pikaajalised eesmärgid. Läbi 25 aasta oleme suutnud igal aastal kasumit teenida, vahel rohkem, vahel vähem, kuid mitte kunagi veel ei ole omanik kasumit firmast välja viinud, seda just põhjusel, et kui peaksid tulema raskemad ajad, on meil piisavalt rasva, et need üle elada.“

Kliendid peavad saama öösiti rahuliku südamega magada

Addinoli kaks omanikku Saksamaal on alati olnud suured visionäärid. „Mäletan umbes 20 aasta tagust jutuajamist meie ühe omaniku ja tegevjuhi Georg Wildeggeriga. Ta rääkis suure õhinaga tulevikuplaanidest ja firma arendamise ideedest. Eesmärgiks oli teha firmast selline pärl, mis suudaks pakkuda klientidele vaid parimast parimat. Mõtlesin mõningase hingevärinaga tema suurte ideede realiseeritavusele, sest keskmise suurusega määrdeainetootjal on suurte multibrändidega raske rinda pista. Kuid täna võin öelda, et ta on sihikindlalt edasi liikudes saavutanud seda, mida 20 aasta tagasi poleks küll julgenud loota!“