Piilume üle lahe ja teeme järele

Petteri Orpo valitsuse kõige olulisemad punktid puudutavad ettevõtete ja üksikisiku tulumaksu. Ettevõtete tulumaksu alandatakse 2027. aastal 2 protsendipunkti, võrra 18 protsendini. Ilmselt otsiti siin keskteed: Helsingin Sanomate allikad on viidanud, et üks protsendipunkt olnuks liiga väike, kolme aga poleks Soome defitsiidipinges eelarve välja kandnud. Soome tööandjate liit lobistas samas isegi kuni 5protsendipunktist langetust, mille majandusaktiivsuse kasv nende arvutuste kohaselt kompenseeriks.

Üksikisiku tulumaksu puhul langeb kõrgeima sissetulekuga, enam kui 100 000 eurot aastas teenivate inimeste ülemine maksumäär, aga leevendust saavad ka madala ja keskmise sissetulekuga inimesed. Toiduainete käibemaks väheneb 0,5 protsenti, ent karastusjookide maksu tõstetakse 50 miljoni euro väärtuses; tõuseb ka e-sigarettide ja huuletubaka aktsiis.

Läheb ka kärpimiseks: 130 miljonit keskvalitsuselt ja 75 miljonit omavalitsustelt. See, et 2026. aastal vähendatakse ministrite palku 5 protsenti, kõlab populistliku plaanina, ent teisalt võib seda pidada märgiliseks. Meil Eestis saab samal ajal teha pealkirju, kuidas väikegi majanduskasv kergitab kõrgemate riigiteenijate palgaindeksit…

Ametiühingute tasude maksuvabastuse kadumine on teema, mida meie keskkonnas on keeruline mõista, ent Soomes on sellel suur ühiskondlik mõju. Koos tööandjate liidu liikmemaksude maksusoodustuse kadumisega (kompromiss!), toob see meede 190 miljonit eurot täiendavat maksutulu.

Soomes puhub peaministriparteile purjedesse ka küllaltki soodne poliitiline pärituul. Aprillis kohalikel valimistel parandas Kokoomus tulemust ja saavutas kindlalt teise koha, kaotades napilt vaid valimistel võidutsenud sotsiaaldemokraatidele. Ühest küljest tugevdas see Orpo erakonna üleriigilist mandaati, samal ajal ka positsiooni valitsuses.

Teistel valitsuserakondadel ehk Rootsi Rahvaparteil, Kristlikel Demokraatidel ja ennekõike Põlissoomlastel läks valimistel kehvasti. Ja kui Põlissoomlaste juht, rahandusminister Riikka Purra teatas majanduskõneluste eel, et nüüd surutakse kand valitsuses neid huvitavates küsimustes, nagu näiteks välistööjõu piirangud, kõvasti maha, siis tegelikkus on ilmselt vastupidine. Alla 8 protsendi üleriigilist toetust on nadi.

See näitab ühtlasi, kui oluliseks kujunevad Reformierakonna vaates kohalikud valimised Eestis.