Milleks meile see minister? Kärpekoht valitsuse nina all

„Kui ühel riigil on olemas innovatiivne digimaine, siis automaatselt kandub see maine üle ka kõigile teistele sektoritele,“ ütles Äripäevale Eesti rahvusvahelisel turul tegutseva IT-ettevõtte Nortal juht Priit Alamäe. Et Eestil selline maine oleks, on kulutatud palju raha ja töötunde. Aluse pani e-Eesti strateegiale suuresti peaminister Mart Laar, kelle erakonnakaaslased Isamaast aitavad praeguses valitsuses paradoksaalsel kombel iseenda loodut lammutada.

Väikeriigil pole kuigi palju niisugust, millega „suurte poiste“ klubis silma paista. Eesti realiseeris võimaluse, murdes esiteks näiteks avalike wifi-alade rohkusega tooni andvatesse ajakirjadesse nagu Wired ning hiljem läbi e-valimiste ja teiste e-riigi teenuste arendamise peavoolumeediasse. 2007. aasta pronksiööde kogemusi ära kasutades tabasime naelapead, sest küberkaitse on julgeoleku tagamisel järjest olulisem. Sisepoliitiliselt üpris vastuolulise presidendil Toomas Hendrik Ilvesel on Eesti e-riigi kuvandi tutvustamisel maailmas vaieldamatutud teened. Kersti Kaljulaid on eelkäija rada jätkanud.

Oleme riigi tasemel loonud kompetentsi, millest on käinud õppimas meist palju suuremad ja jõukamad riigid. Meie välisministeerium tegeleb muu hulgas kõnealuse teemaga ja Eesti seisukohtade tutvustamisega läbi saatkondade ja diplomaatide võrgustiku. Meie majandusministeeriumis töötab asjatundlikke väliskaubandusega tegelevaid ametnikke.

Riigieelarve strateegia näeb ette kärpekava. Äripäeva hinnangul on üks kärpekoht kõnealuse ministrikoha (pluss toetava kalli aparaadi ehk kõrgepalgaliste nõunike) näol nii nähtav kui see üldse olla saab. Selleks kärpeks pole vaja jõhkra hambumusega krokodilli, isegi mitte kääre. Piisab punase pliiatsiga tõmmatud pisikesest kriipsust.

Kui EKRE peab ministrikohast loobuma, võiks tasakaalu huvides ühe soojaga kärpida ka rahvastiku ministri (Isamaa) ja riigihalduse ministri (Keskerakond) kohad.