S&P 500 indeks on aasta algusest kallinenud USA dollarites mõõdetuna üle 17 protsendi ning 12 kuu lõikes 10 protsenti. Euroinvestorite jaoks on tänu dollari kallinemisele või euro nõrgenemisele olnud tootlus pea 20 protsenti. Seega on väga head tootlust viimastel aastatel teeninud need, kes on investeerinud läbi laiapõhjalise indeksifondi suhtarvudelt ühele maailma kallimale turule ning võtnud sealjuures valuutariski ja näinud vahepeal oma kapitali märkimisväärset langust.
Igale tõusule järgneb kord langus
Kõrged aktsiahinnad peaksid peegeldama majanduse pikaajalisi väljavaateid, kuid lühemaajaliselt mõjutab neid rahapoliitika. Enda edukust aktsiahindade tõusuga hindav USA president Donald Trump pooldab rahapoliitika leevendamist ja intressimäärade langetamist, et säilitada mullu avaliku sektori kulutuste suurendamise ja maksude langetamisega forsseeritud majanduskasv.
Samas mõistavad kõik, et ükski pidu ei saa kesta lõputult. USA majandus on kasvanud kümme aastat järjest ning nii pikka järjestikust kasvuperioodi pole riigi ajaloos Reutersi andmetel veel nähtud.
Pealegi tuleks USA majanduskasvu hinnates arvestada ka riigivõlaga, mis suurenes aastaga 7,23 protsenti.
„Ehkki kaugemalt võib paista, et aktsiaturud pakuvad lähiajal suurepäraseid võimalusi, selgub põhjalikumal süvenemisel, et riskid pole sugugi väikesed,“ arvab LHV panga üks asutajatest Andres Viisemann LHV blogis. Ta usub, et Balti kinnisvaraturg ning noteerimata ettevõtted – nii kohalikud kui ka rahvusvahelised – pakuvad paremat riski ja tootluse suhet kui börsiaktsiad.
Börsiguru Seppo Saario kirjutab oma raamatus „100 igihaljast börsivihjet“, et temalt küsitakse palju, kuhu investeerida – kuid hoopis tähtsam küsimus on, kas praegu on õige aeg investeerida. Saario sõnul on nii tõusul kui langusel kolm faasi. Tõusu viimases faasis toimub spekuleerimine kõrgel hinnatasemel. Võtmeküsimus ongi, millal tõusu lõppfaas läheb üle languse algfaasiks.
Alati tasub meenutada USA investori ja filantroobi Bernard Baruchi sõnu möödunud sajandist: „Aktsiaturu peamine eesmärk on nii paljud inimesed, kui võimalik, lolliks teha.“ Sellele vaatamata arvab Äripäev, et mida rohkem on meil investoreid ja investori moodi mõtlemist, seda parem. Ka poliitikas. Tehtud valikute ja nende rahalise mõju seose nägemise oskus tuleb kasuks nii tavakodanikule kui seadusandjale. Ja kui ka tehakse vigu, tuleb neist õppida. Säästmine ja nutikas investeerimine on võimalus tulevikku kindlustada. Selleks tuleb süveneda ja teadmisi koguda. Kasvõi Äripäeva investor Toomase tegemisi jälgides.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eelmisel aastal Investorite TOPis ligi 1,6 miljoni eurose investeerimisportfelliga 35. kohta hoidnud Lauri Meidla on nüüd tabelist kadunud.
Vaatasin üle tänavuse investorite edetabeli, kuhu mul seegi kord asja pole. Aga tasapisi hakkab rikkuse valem välja joonistuma.
Esimest korda Investorite TOPi jõudnud investorite kogemustest selgub, et ajalool on kombeks korduda ja edu võib saavutada erinevate investeerimisstrateegiatega.
Ettevõtja ja investor Frank Õim on investorite TOP 100 hulgas esimest korda, tema investeeringutel on läinud suurepäraselt ning portfell platseerub 23. kohale.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.