Sissetulekud avalikuks ja palgalõhe kaob

Sooline palgalõhe on Eestis vaieldamatult olemas, mullu oli see statistikaameti andmetel 22,4 protsenti. Kui naised teenivad meestest keskmiselt pea veerandi võrra vähem, siis see on tänapäeva Euroopas ühiskonna jaoks probleem.

Äripäev on kindlalt seda meelt, et võrdse töise panuse eest peaks inimesed saama võrdväärset tasu, sõltumata nende soost, usutunnistusest, nahavärvist või mõnest muust töise soorituse seisukohalt ebaolulisest omadusest. Teisalt suudab inimese töist panust ilmselt kõige paremini hinnata siiski tema vahetu ülemus või tööandja, mitte mõni nutikas palgatabeleid võrdlev algoritm või kõrgelt koolitatud ekspert.

Eelnõu seletuskirjast selgub, et halduskoormust silmas pidades otsustati palgaandmete soopõhine võrdlus teha nende andmete alusel, mida riik juba praegu maksudeklaratsioonide või registrite kaudu tööandjatelt töötajate kohta kogub.

Registritel põhinev järelevalve peaks eelnõu koostajate hinnangul võimaldama tööinspektsioonil tehniliste lahenduste olemasolul ka väiksema aja- ja inimressursi korral teha piisavalt laiaulatuslikku automatiseeritud palgaandmete soopõhist võrdlust.

Loomulikult on tore, et tööandjatelt ei hakata nõudma mingite täiendavate andmete esitamist, kuid ka vajalike tehniliste lahenduste väljatöötamisele ning andmete analüüsile kulub hulk maksumaksja raha ja ametnike tööaega, mida võiks märksa otstarbekamalt kulutada.

Eelnõu koostajad tunnistavad ka ise, et kõigil tööandjatel on juba kehtiva õiguse järgi kohustus tagada naiste ja meeste võrdne tasustamine sama või võrdväärse töö eest.

Selle asemel, et kulutada aega ja raha erinevate analüüsi- ja kontrollimehhanismide loomisele, võiks avalikustada inimeste makstud maksud. Nii nagu näiteks Soomes juba aastaid tehakse.

Kui on täpselt teada, palju keegi oma töö eest palka saab, võtavad analüüsi ja kontrolli funktsiooni üle inimesed ise ning sellele ei ole vaja maksumaksja raha raisata.