Kasutame Palo lahkumise ära

Sisuliselt tähendaks tagasikäigu andmine ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri ning praegu Kadri Simsoni täidetava majandus- ja taristuministri ametikoha ühendamist taas majandusministri ametkohaks. Niisamuti praegu Riina Sikkuti täidetava tervise- ja tööministri ning Kaia Iva täidetava sotsiaalkaitseministri ametikoha ühendamist taas üheks sotsiaalministriks.

Ühe hooga võiks kaotada ka 2015. aastal loodud riigihalduse ministri ametikoht (Janek Mäggi, kindlasti oled sa südames sellega nõus, eks) ja anda valdkond rahandusministrile.

Majandus- ja sotsiaalministeeriumi pooldumine 2014. aastal oli poliitiliste ametkohtade tekitamine koalitsioonipartneritele ministrite arvu kasvatamiseks ja võrdsustamiseks. Hoolimata kõlavatest sõnadest mingit sisulist vajadust selleks polnud. Pigem on see tekitanud paralleelstruktuure ja segadust ministeeriumite töö juhtimisel. Samuti kõõrdivaatamist ja jälgimist, et ega üks või teine minister kolleegist vähemtähtsaid valdkondi kureerida või õhemaid linte läbi lõigata ei saaks.

Riigihalduse ministri ametikoha lõi toonane valitsusjuht Taavi Rõivas enda erakonnakaaslasele Arto Aasale ja toona, haldusreformi eelõhtul, võis seal täitsa vajadust olla. Riigireformi, tõsi, see ministri ametikoht tekitada pole suutnud. Aga haldusreform on selleks korraks läbi ja hoida palgal ministrit, kes lihtsalt sõidab Eesti erinevaid asulaid koos meeskonnaga läbi, on natuke kallivõitu. Ehkki muidugi ilus žest, sest jätab mulje, et Tallinn ja Toompea hoolib.

Juhtimisteooria järgi tuleks luua uusi üksuseid kliendi huvidest lähtuvate lahenduste väljatöötamiseks. Kantsleri ja valdkondade eest vastutavate asekantslerite olemasolust piisab ministeeriumite tööks väga hästi. Kahe vägisi jaotatud tegevusvaldkondadega rivaalitsevatest erakondadest ministri olemasolu pole mitte ainult et ebavajalik ja ebaefektiivne, vaid kohati ka takistab ministeeriumi paremat tööd.

See, kuidas neli-viis aastat tagasi ministeerium kahe ministri jaoks pooleks löödi ja ministrite tubade suurust ja hallatavate ametite ja ettevõtete arvu hinnati, oli natuke koomilinegi. Kuid kindlasti polnud seal taga otsest kliendi huvi.

Eesti on väike ja pigem on erasektoris aga ka avalikus sektoris näha trendi, kus ettevõtteid ja organisatsioone liidetakse, kuid tippjuhte on ikka üks. Ka avalikus sektoris on politsei ja piirivalveamet, maksu- ja tolliamet, mõlemad ühe juhiga. Suund on ikka sellele, et erinevad ametid kokku panna, kiirendada seeläbi muutusi, otsida kokkuhoidu kasvõi näiteks backoffice ühendamisel.

Ministrikohtade lisandumine läks sellega vastuollu. Äripäev mõistab, et päevapealt ministrikohti kaotada ei õnnestu, sest tähendab see erakondadele päris suurehulgalisi töökohti. Aga ettevalmistused võiks enne järgmisi Riigikogu valimisi ära teha, et uus koalitsioon saaks võtta aluseks taas 11 ministrikohta, mitte 14. Või hoidku jumal, tekitatakse veel kolm-neli tänastele juurde.