Ilvese aitaja Rosimannuste skandaalis

Kui tippametniku otsused tekitavad kahtluse, et ta on tegutsenud konkreetsete poliitikute konkreetsetes huvides, mitte aga riigi huvides laiemalt, siis on see tõsine asi.

Hiljuti osutus Maria Alajõe EASi juhatuse liikmena isikuks, tänu kelle asjaajamisele ja otsustele õnnestus eelmisel presidendil Toomas Hendrik Ilvesel oma arved maksumaksja kanda jätta. Alajõe oli algusest peale Ärma talule antud skandaalse, 190 000eurose toetuse juures, millest Ilves pidi tagasi maksma vaid 10%. Hiljem selgus, et Alajõe oli uurinud võimalusi jätta omal ajal Ermamaale antud toetus täies mahus maksumaksja õlule. See riivas avalikku õiglustunnet oluliselt.

Skandaali haripunktil kaotas oma ametikoha EASi tollane juht Hanno Tomberg, Ilves ise aga pühkis Eestimaa tolmu jalgadelt. Alajõe tagasiastumist ei saanud keegi nõuda, sest ta ei töötanud siis enam ammugi mitte EASis, vaid riigikogu kantselei direktorina. Alajõe ise endal mingit süüd ei näinud.

Riigikogu Kantselei arvutivõrgu kasutamise kord

12. juuli 2017

(punktid 9 ja 21)

9. Arvutivõrgu kasutusandmed

Kasutaja arvutivõrgu kasutamisega (seansi algus ja lõpp, külastatud veebilehed jms) kaasnevaid tehnilisi andmeid (logisid) arvutivõrgu liikluse, internetikasutuse ja nimelise elektronposti (sh arhiveeritud postkast) kasutamise kohta salvestatakse ning hoiustatakse üks aasta. Pärast nimetatud aja möödumist andmed kustutatakse ja neid ei ole võimalik enam taastada ega töödelda. Kantselei arvutivõrgu kasutusandmete töötlemine ja olemasolevate andmete väljastamine või neile juurdepääsu võimaldamine toimub üksnes:

9.1. kasutajale tema enda kohta;

9.2. kolmandale isikule, kui kasutaja on sellega kirjalikus vormis nõustunud;

21. Elektronposti varundamine

Iga Riigikogu liikme ja kantselei teenistuja elektronpostkasti sisu varundatakse ja säilitatakse üks aasta. Varukoopiatele salvestatud vähemalt kolme päeva vanused kirjad ja failid on taastatavad ühe aasta jooksul alates nende saamisest, salvestamisest või saatmisest.