Hirmkallis vägikaikavedu

Tõsi, Tallinna Vee ja Eesti riigi, täpsemalt konkurentsiameti viis aastat kestnud vaidluses on mängus väga suur raha. Tallinna Vesi peab enda riskiks kaotuse korral 42,8 miljonit eurot, ent võimaliku kompensatsiooni Eesti riigilt hindab 74 miljoni peale. Mõlemal juhul on kulude kaudseks kandjaks maksumaksja: tulgu tal siis tasuda riigi poolt Tallinna Veele välja makstava saamata jäänud ja jäävate tulude kompensatsioon, või kannab ta kaotusi Tallinna Vee aktsionärina, juhul kui ettevõte peab korvama enammakstud tariifi, ja kliendina, kui teenuse kvaliteet kannatab väiksema tulu ja vähemate investeeringute tõttu.

Võitjaid polegi

Kõnealune ümmarguselt 43 miljonit eurot on võrreldavas suurusjärgus ajaloolise Sylvesteri ja maksuameti vaidlusega, mis lõppes 2009 maksuameti kaotusega riigikohtus ja 6 miljardi kroonise löögiga riigieelarvele. Tolle vaidluse tulemus oli õigusruumi korrastav: vastuse sai põhimõtteline küsimus, kas maksuameti eelotsus on siduv. Vastus oli jah – ehk kui ettevõte on enne mõnd suurt tehingut maksuameti käest nõu küsinud, siis ameti seisukoht jääbki kehtima ja pärast ei tohi ettevõttele sellega vastuolus olevaid nõudeid esitada. Tallinna Vee puhul sellist põhimõttelisest lahendit ei sünni. Vastuse saab parimal juhul vaid küsimus, kes võitis vägikaikaveo: kas börsil noteeritud monopoli seisuses ettevõte või riik konkurentsiameti isikus.