Haiseb Reformierakonna järele

Altkäemaksu kahtlustus

Õli valab tulle kaks detaili. Esiteks on endine reformierakondlane Allan Kiil riigiprokuratuuri kahtlustuse järgi väidetavalt võtnud altkäemaksu miljonite eurode ulatuses. Samuti kahtlustatakse teda ka altkäemaksu andmises ja rahapesus. Kuigi Kiil ise pole oma süüd tunnistanud, on see tõsine asi. Seda enam, et Reformierakond juhtis Tallinna Sadamat, täpsemalt selle nõukogu, väga pikalt. Ainuüksi Neinar Seli juhtis seda kümmekond aastat, misjärel võttis temalt juhtimise üle Remo Holsmer, ning partei näiline võim taandus alles pärast lahvatanud korruptsiooniskandaali.

Näiline, sest selles loos peitub veel üks võimalik huvide konflikt. Nimelt esindab praegu Remo Holsmerit kohtus Postimehe vastu advokaadibüroo Sorainen. Tsiviilvaidlus puudutab Holsmeri tegevust Tallinna Sadama nõukogu esimehena. Pärast Allan Kiili ja Ain Kaljuranna vahistamist ja ametist tagandamist nimetas Holsmeri juhitud nõukogu oma viimase otsusega Tallinna Sadama juhatusse Soraineni büroo partneri Carri Ginteri, kelle üks ülesandeid oli muu hulgas kõik lepingud ja dokumendid läbi vaadata. Ginter on Holsmerit ka sotsiaalmeedias kaitsnud. Keda Ginter esindab, kas Holsmeri, Reformierakonna, Tallinna Sadama või kellegi teise huve, jääb tema südametunnistusele.

Erakonna tugev toetus

Teiseks on Reformierakond varem tugevalt seisnud Allan Kiili selja taga. Nimelt viis aastat tagasi oli tõsiselt kaalumisel Tallinna Sadama toonase juhtkonna vahetus, kuid praeguseks korruptsiooniikahtlustusega Ain Kaljurand ja Allan Kiil jätkasid mõjuka reformierakondlase Neinar Seli toel vaatamata toonase ministri Juhan Partsi vastuseisule.

See pole esimene kord, kui Reformierakonnale langeb kahtlusevari raha küsimises poliitilise katuse saamiseks. 2007. aastal lahvatas skandaal, kui „Pealtnägija“ saates teatas Eesti Raudtee endine suuromanik ja juht Edward Burkhardt, et Reformierakond pressis firma eestlastest osanikelt välja miljoni euro suurust toetust ning pakkus vastutasuks kindlustust, et Eesti Raudtee taasriigistamise otsus riigikogus ikkagi vastu võetaks. Toona pääses Reformierakond kergelt, lükates süüdistused lihtsalt ümber. Praegu on olukord teine.