Vaatame üle ka EASi ja KredExi mõttekuse

Riskiinvesteeringud erakapitalile

Arengufondi ja KredExi tegevus haakub eelkõige riskikapitalituru arendamisel. Kui Arengufond on eelkõige investeerinud otse ettevõtetesse, siis KredExi suund on investeerida fondifondide kaudu. Selles asjas on Äripäeva seisukoht, et riik ei peaks riskikapitalisti rolli enda peale võtma. Kui riigi sekkumine riskikapitali­investeeringutesse oli ehk kuidagi õigustatud Arengufondi loomise aegu ja järel, siis praeguseks suudavad idufirmad ise edukalt kapitali hankida ning on ka igati normaalne, et nad seda ise teevad. Riskiinvesteeringud peaksid jääma erakapitali pärusmaaks.

EASis töötas mõne aasta eest ligi 300 töötajat, viimastel aastatel on see arv pisut vähenenud. EASi endise juhi Taavi Lauri 6500eurone palk tekitas avalikkuses tugevat vastuseisu. Tombergi palk on väiksem, 4800 eurot kuus. Arengufondis oli eelmisel aastal keskmine palk 3605 eurot, suurem kui riigikogu lihtliikmel. Need summad annavad aimu organisatsioonide tegevuskulude suurusjärgust.

Suured kulud

KredExit on määrinud perekond Rosimannusega seotud pankrotistunud Autorollo laenu käendamine. Riiklik sihtasutus ei ole siiamaani avaldanud, kui suure kahjumiga ta loobus 330 000eurosest nõudest ettevõtte vastu. KredExi tollane juht Andrus Treier keeldus ka nimetamast isikuid, kes sellise otsuse tegid. Treieri enda viimane palk enne juhi kohalt lahkumist oli 6790 eurot. Asendustegevuse otsimise märke kannab KredExi eilne pressiteade, mis teatab, et KredEx hakkab noortele tööandjaid tutvustama.

2006. aastal riigikogu mõttekeskuse ja investeerimisfondina asutatud Arengufondi on algusest peale saatnud küsimused tema mõttekuse kohta. Oma osa on selles ka asutajal ehk riigikogul, kes ei pole püstitanud küsimusi, mida Arengufond peaks lahendama. Ka sõnakamad poliitikud on Arengufondi pidanud pelgaks jututoaks. Majanduse arengu võlukepike pole Arengufond olnud mitte ühelgi oma tegutsemisperioodil, küll aga seda organisatsiooni pidevalt saatnud laristaja kuvand.