Sarnane olukord oli 2007. aastal
Eesti Raudtee nõukogu kunagise liikme Edward Burkhardtiga, kelle sõnul küsis
Reformierakond aastaid varem eraomanikelt miljon eurot, lubades toetada vastutasuks raudtee riigistamist. Toona ei võtnud riigiprokuratuur juhtumit kriminaalmenetlusse, kuna ajakirjanduses avaldatud materjalide analüüsi põhjal puudus selleks alus.
Samuti meenub 2012. aasta nn musta raha skandaal, kus olid keskmes Kalev Lillo ja praegune majandusminister
Kristen Michal. Lillo eitas seotust skandaaliga. Ta väitis, et suure üllatusena tuli talle seekord Tallinna Sadama juhatuse liikmete altkäemaksuskandaal. Riigifirmas, mille nõukogus Lillo istus. Ettevõttes, mille juhtimist pidi Lillo kontrollima ja nõustama. Riigiprokuratuuril võiks olla korduvate mustrite tekkimisel põhjendatud huvi tõsisemaks uurimiseks.
Kaheldav ausus
Vastuargumendina võib Leedo juhtumile öelda, et parvalaevade opereerija ei ole usaldusväärne ettevõtja, kuna aus mees oleks sellise juhtumi viinud õiguskaitseorganitele siis, kui raha küsiti. Sealt edasi oleks saanud vaadata, kas ja kui põhjalikult vajaks juhtum uurimist.
Ühest küljest on mõistetav, miks Leedo ei teatanud varem sellisest olukorrast. Tema oli toona soodsamas olukorras võimalikeks läbirääkimisteks. Temal oli suurem võim. Olukorras, kus võim on kaldunud teisele poole lauda, võiks Leedo avaldust võtta ka kibestumishüüdena. Paraku ei saa olla kindel, kas seda võtta tõe pähe või mitte. Samas ei tohiks nii tugevat süüdistust jätta tähelepanuta, sest alust kahtlustamiseks on, nagu näitavad varasemad juhtumid.
Kui riigiprokuratuuril puudub praegu alus kriminaalmenetluseks, siis see ei tähenda veel, et juhtum tuleks visata nurka ja jätta unustuse hõlma. Näiteks kaitsepolitsei on tänavu näidanud, et nemad võtavad oma tööd tõsiselt ning vajadusel minnakse asitõendite leidmiseks kahtlusaluste kontoreid ja kodusid puistama. Samasugust indu tahaks toimetus näha ka Leedo juhtumis, kust võib lahvatada erakondade musta raha skandaal.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Viis aastat tagasi oli tõsiselt kaalumisel Tallinna Sadama toonase juhtkonna vahetus, kuid praeguseks korruptsioonikahtlustusega Ain Kaljurand ja Allan Kiil jätkasid mõjuka reformierakondlase Neinar Seli toel.
Eile toimunud kohtuistungil kinnitas tunnistajana üle kuulatud Vjatšeslav Leedo, et temalt ei küsinud raha küll Tallinna Sadama endine nõukogu esimees Remo Holsmer, vaid hoopis Tallinna Sadama endine juhatuse liige Allan Kiil.
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Riias Preses Nama Kvartālsi ärikeskust arendav AS PN Project alustab uut võlakirjaemissiooni, pakkudes investoritele 8,5% aastase tootlusega tagatud võlakirju. Võlakirjade märkimine kestab 17.–28. augustini ning ettevõtte eesmärk on kaasata 3 miljonit eurot ehitustööde lõpetamiseks ja käibekapitali rahastamiseks.