- OMX Baltic−0,42%314,42
- OMX Riga0,26%938,51
- OMX Tallinn−0,18%2 147,71
- OMX Vilnius−0,66%1 503,06
- S&P 5000,37%7 720,52
- DOW 300,49%53 605,48
- Nasdaq −0,09%26 266
- FTSE 1000,22%10 751,67
- Nikkei 225−3,16%65 326,42
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,6
- OMX Baltic−0,42%314,42
- OMX Riga0,26%938,51
- OMX Tallinn−0,18%2 147,71
- OMX Vilnius−0,66%1 503,06
- S&P 5000,37%7 720,52
- DOW 300,49%53 605,48
- Nasdaq −0,09%26 266
- FTSE 1000,22%10 751,67
- Nikkei 225−3,16%65 326,42
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,6
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Maksumaksja raha tagasi koju
Teadus- ja arendusnõukogu liige Gunnar Okk soovitab oma raportis korraldada laiaulatuslik kõrghariduse ja teadustegevuse reform ning kujundada ümber selle rahastamismudel. Äripäeva hinnangul tuleks toetada reformi, mis aitaks seni haridusse suunatud raha teha maksumaksjale rohkem tasuvamaks, sest praegu lähevad riigi investeeringud mitmel puhul Eestist välja. Tasuta haridus tuleks muuta tasuliseks, et õpilastesse investeeritud raha kulutataks mõistlikumalt ja tõhusamalt.
Kõrgharidussüsteem toodab praegu uusi töötajaid liiga ebaefektiivselt. Ebaefektiivselt selles tähenduses, et isegi kui Eestis on vastava ameti tööjõupuudus ja me harime vajadusest lähtuvalt uusi spetsialiste, siis sihtmärgini ikkagi ei jõuta. Tuntuima näitena võime esitleda arstide väljaõpet. Tartu Ülikool õpetab igal aastal vastavalt tellimusele suure hulga tulevasi meditsiinispetsialiste, kuid tegelik osakaal, kes lõpuks Eestis tööle läheb ja siia ka jääb, ei ole rõõmustav. Eesti on pigem Soomele arstide odav tootmistsehh, mille peavad maksumaksjad heldelt kinni maksma. Selline probleem on tingitud mitmest põhjusest, nii lihtlabasest palgatasemest kui ka konkureerivatest võimalustest mujal.
Keda Eesti vajab?
Tegelikult tuleks luua selgem ülevaade, millised erialad on üldse vajalikud ja millised mitte. Kui me näiteks õpetame välja trobikonna erialaspetsialiste, kes pärast kooli pagevad mujale Euroopasse või veelgi kaugemale maailmanurka, siis ei tundu arukas sellistele õppekavadele enam raha suunata. Senised riiklikud tellimused lähtuvad ikkagi Eesti vajadustest, mitte Soome, Venemaa, Euroopa Liidu või kellegi teise omadest. See oleks sama hea, kui ettevõtja rahastaks oma töötaja koolitust, kuid saadud teadmiste rahastamisest lõikab kasu keegi teine.
Kindlasti leidub erialasid, mida praegu tarbetult dubleeritakse. Tasuks kaaluda näiteks Tartu Ülikooli ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooli füsioteraapia õppekava ühendamist. See aitaks kokku hoida kas või personalikulusid. Keerulisem oleks valikut langetada siis, kui dubleeriv õpe on geograafiliselt eri kohtades, näiteks Tallinnas ja Tartus.
Toimetus pooldab senise tasuta õppekohtade süsteemi muutmist. Gunnar Okk on sõnastanud reformis rahastamismudeli laenuandmisega, mille puhul saaks koolilõpetaja laenu tagasimaksmisest priiks, kui oleks teatud aja töötanud Eestis. Sama süsteem võiks kaasneda välismaal õppijate rahastamisega, kes sealt saadud teadmised ja kogemused tooksid siia. See tõstaks kindlasti tööandjate kindlustunnet, et haridussüsteemist vastavalt tellimusele väljunud inimesed jäävad ka siinsele tööturule, mitte ei paki asjad ega vii maksumaksja rahastatud oskuseid mujale. See vähendaks vajadust otsida oma ala parimaid välisriikidest, nagu peavad tegema näiteks paljud IT-firmad.
Laen või trahv?
Samas võib sellise laenu kustutamine lõppeda halvasti juhul, kui Eestis ei ole enam vastavat tööd pakkuda. See tähendaks, et eriala omandanud vilistlane jääb justkui kaotajaks, sest esiteks ei ole võimalik rakendada õpitut vastavalt soovile ning samuti tuleb hakata laenu tagasi maksma. Sellise laenusüsteemi vastased võivad Gunnar Oki ideed nimetada isegi trahvimismeelseks, sest karistatakse neid, kes soovivad õpingutejärgselt tegeleda mõne muu erialaga.
Toimetuse hinnangul vajaks haridussüsteem enne suuremaid muutusi täpset ülevaadet, kus läheb rahastus raisku ning millistel puhkudel see end õigustab. Ainult siis on võimalik teha järgmisi samme, mis peaksid hakkama nii maksumaksjate, õppijate kui ka tööandjate seisukohast ratsionaalsemat tulemust looma.
Seotud lood
Juulis lisandus 4 üürnikku
Riias arendatav Preses Nama Kvartālsi ärikeskusega lisandus ainuüksi juulis neli uut üürnikku. Uute tulijate seas on digitaalse kasutajakogemuse disainiga tegeleva ettevõtte kontor ning mitu teenusepakkujat – pilatese stuudio, kohvik ja lõunasöögirestoran. Esimesed üürnikud kolivad keskusesse juba 2027. aasta jaanuaris.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Oksjonile laekus üks vastuväide
3
Michal: kontrollitakse versiooni, et süütamise taga on Venemaa
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Michal: kontrollitakse versiooni, et süütamise taga on Venemaa
Oksjonile laekus üks vastuväide
Michal: kontrollitakse versiooni, et süütamise taga on Venemaa
Oksjonile laekus üks vastuväide
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Keskuse turuväärtus 94 miljonit. Tehingu taga Arakas, Kirjanen, Külvik jt
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Keskuse turuväärtus 94 miljonit. Tehingu taga Arakas, Kirjanen, Külvik jt
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Oksjonile laekus üks vastuväide
Michal: kontrollitakse versiooni, et süütamise taga on Venemaa
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele