- OMX Baltic0,05%314,73
- OMX Riga0,21%944,03
- OMX Tallinn0,14%2 150,32
- OMX Vilnius−0,15%1 506,58
- S&P 500−0,28%7 652,86
- DOW 300,26%53 417,16
- Nasdaq −0,76%25 980,19
- FTSE 1000,35%10 854,32
- Nikkei 225−0,74%65 528,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,8
- OMX Baltic0,05%314,73
- OMX Riga0,21%944,03
- OMX Tallinn0,14%2 150,32
- OMX Vilnius−0,15%1 506,58
- S&P 500−0,28%7 652,86
- DOW 300,26%53 417,16
- Nasdaq −0,76%25 980,19
- FTSE 1000,35%10 854,32
- Nikkei 225−0,74%65 528,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,8
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Riigi raha tohib jagada ainult selge peaga
Äripäev tuletab juhtkirjas KredExile meelde, et maksumaksja raha pole mänguasi: riigi rahaga tehtud investeeringute kõrbemine tähendab meie kõigi kaotust.
Tänase Äripäeva kaanelugu räägib kauaaegse reformierakondlase ja ettevõtja Peep Aaviksoo kõrbemisest Rumeenias. Nagu ikka, ei kõrbenud Aaviksoo seal üksi, vaid viis kaasa ka investorite raha. Suurim võlausaldaja selles loos on aga maksumaksja rahaga opereeriv KredEx.Mis siis juhtus? Aastatel 2007-2008 tegi Aaviksoo mitmele tuttavale ettepaneku osaleda soodsas investeerimisprojektis Rumeenias, mis seisnes killustiku kaevandamises. Aaviksoo kirjeldas projekti kui suurepärast ja väga tulusat investeerimisvõimalust kohalikku kaevandusärisse. Hiljem aga selgus, et asi pole üldse nii lihtne ja ilus, kui alguses lubatud. Killustiku kaevandamine osutus looduslike tingimuste tõttu esialgu arvatust palju keerulisemaks ja kallimaks. Samuti tuli välja, et piirkonnas, kuhu investeering tehti, ei tohigi kaevandada.
Selle kirjelduse peale tuleb kohe meelde investeerimisfirma Gild, kes buumiaastatel meelitas investoreid Armeenia kaevanduslitsentside, Bakuu kinnisvara ja muu kiiret tulu tõotavaga. Gildi investorite saatus oli samasugune nagu Aaviksoo äripartneritel- rahast on nad ilma nagu peni pehmest leivast. Loodetult tulusa investeeringu asemel on tühjad taskud ja katteta lubadused.Kui erainvestorite puhul on tegu nende kaotusega, siis riigi rahaga tehtud investeeringute hävimine on meie kõigi kaotus. Selles loos on suurim võlausaldaja paraku KredEx, kes ootab Aaviksoo firmalt tagasi 1,5 miljonit eurot. Miks otsustas KredEx teha sellise riskantse investeeringu? Põhjuseid on kindlasti mitmeid, kuid ühe vastusena kipub keelele siiski ka asjaolu, et Aaviksoo on võimupartei kauaaegne liige. Meenutame, et KredEx kaotas hulga raha Reformierakonna juhtivpoliitikute Rosimannustega seotud veofirma Autorollo tõttu.
Maksumaksja raha jagava asutuse liiga julge investeerimine on kindlasti taunitav. KredExi sugune asutus peab pea selge hoidma ka buumiaastatel, mil kõik, mida puudutad, tundub kullaks muutuvat. See sama kuld võib juba aasta hiljem osutuda hoopis millekski muuks, mida enam väga torkida ei tahagi.
Eilsel valitsuse istungil langes otsus, mille järgi sai KredEx 60 miljonit eurot Eesti idufirmadele jagamiseks. Idufirmasse raha paigutamine on oma olemuselt juba riskiinvesteering, lõviosa neist idudest ei jõua sarnaselt Aaviksoo või Gildi projektidega kuhugi. Võib küsida, kas riigil on vaja sellise asjaga üldse tegeleda. Aga kui selline otsus juba tehti, siis soovitame KredExil hoida pilgu terava ja mõistuse vaheda, et eristada innukat alustavat ettevõtjat tavalisest aferistist, tunda ära potentsiaaliga idee. Ja mitte langeda mõjukate soovitajate või muud sorti onupojapoliitika võrku.KredEx ei tohi unustada, et nad ei jaga lihtsalt umbisikulist raha laiali, vaid see on meie, maksumaksjate raha. Isikliku rahaga võib rohkem mängida, kuid riigi rahakotiraudade avamine peab olema kontrollitud ja pragmaatiline. Vajalikku toetust saagu parim äriidee, mitte kõlavam perekonnanimi.
Seotud lood
Reedel kuulutas Harju maakohus välja erakõrgkooli EBS nõukogu liikme ja EBSi Juhtimiskoolituse Keskuse juhataja Peep Aaviksoo pankroti. Aaviksoole seati ka ärikeeld pankrotimenetluse lõppemiseni.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
4
5
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele