Eva-Maria Kangro: võta viga kui märki, et avastasid midagi uut

Veendumused võivad meid lihtsalt vangistada. „Lahendus ei ole aeglasemalt mõelda, vaid kiiremini järele mõelda,“ kõlab Adam Granti tees raamatus „Järelemõtlemise kunst“. See võib olla pagana ebamugav, sest juurdunud seisukohtade või automaatseks drillitud töövõtete kõigutamine tekitavad ebakindlust ja tõrget. Granti soovitus on teadvustada seda, mis jääb endiseks: muutuse visioon on ahvatlevam ning vastupanu väiksem, kui selles sisaldub järjepidevuse visioon. Kuigi strateegia võib muutuda, jääb meie identiteet alles.

Kuidas siis pookida oma enesetunnetus pigem paindlikkuse ja eluterve järjekindluse külge, selle asemel et lasta end kanda arusaamadel, millest kunagi oli kasu, kuid enam mitte? Grant soovitab läheneda elule ja probleemidele teadlase perspektiivist, esitades küsimusi ja otsides vastuseid eri nurkade alt. Kusjuures teadlane ei ole ainult valges kitlis laboris askeldaja, vaid igaüks meist, kes testib hüpoteese ja teeb järeldusi tõendite, mitte eelduste põhjal – nii äris, koolis, kodus kui ühiskonnas. Paraku kohtume elus märksa enam jutlustamise, süüdistamise ja laveerimisega, mis võivad olla küll tõhusad lühiteed, kuid pikemas plaanis perspektiivitud.