Miks olulised asjad tehtud ei saa?

See võib kõlada klišeena, ent kõigepealt tuleb paika panna, mida tahame organisatsiooni või meeskonnaga saavutada. Arusaadavalt võiks seatud eesmärke olla vähe – rusikareegliks võib pidada kuni kolme konkreetset fookust. Olulisi asju ei saa kunagi olla pigem rohkem ja üle kolme asja ei kipu inimestel ka meeles püsima.

Kui fookus on seatud, siis tuleks kogu organisatsioon selle fookuse järgi joondada, et kõik saaksid aru oma mõjust peaeesmärkidele. Seejärel on oluline pidev kommunikatsioon eesmärkide ja nende saavutamise puhul. Ühe uuringu järgi suudab keskmiselt vaid 15% inimestest organisatsioonis nimetada 1–3 organisatsiooni peaeesmärki. Peamine põhjus ongi ebapiisav kommunikatsioon. Tihtilugu räägitakse eesmärkidest vaid eesmärgiperioodi (aasta) alguses, aga uuringud on näidanud, et ühte asja tuleb rääkida minimaalselt seitse korda, et see inimestele meelde jääks.

Millega inimesed tavaliselt oma (töö)päeva alustavad? Üldiselt e-posti, sotsiaalmeedia, uudiste, Slacki või muu kanaliga, mis paratamatult igapäevasesse oravarattasse tõmbab. Keskmiselt 50% tööajast tegeletakse n-ö võltstööga, st tööga, mil ei ole otsest olulist mõju ettevõtte peaeesmärkidele. Esimese asjana soovitan kõigepealt kõikvõimalikud "segajad" sulgeda ja seejärel kirjutada vastus järgmisele küsimusele: mis on see üks kõige tähtsam asi, mida ma saan täna ära teha, mis aitab mind kõige rohkem peaeesmärkide suunas (nii tööalaselt kui ka eraeluliselt)?

Igapäevase fookustegevuse kirja panemine on väga oluline harjumus, aga tihtilugu võib sellest väheks jääda, et paberile pandu päriselt tehtud saaks. Igahommikune 5–10 minuti pikkune stand-up-koosolek oma meeskonna või partneriga suurendab oluliselt seatud tegevuste elluviimise tõenäosust. Koosoleku sisu on jagada üksteisega, kas eelmisel päeval lubatu sai tehtud ja mis on tänase päeva fookus. Meeskonna ülesanne on üksteist nii toetada kui ka kohustada seatud ülesannete elluviimisel.