Tõnu Lehtsaar: suhtlusoskust ei tohiks alahinnata

Suhtlemisraskused, konfliktid, pinged ja tülid on sageli tingitud inimeste endi lahendamata probleemidest ja sisepingetest. Üldine tõdemus on, et need, kes ei saa hakkama iseendaga, satuvad ka teistega suheldes raskustesse.

Konfliktid on üheks olulisemaks tööstressi allikaks. Eriti rõhuvalt mõjub vastasseis ülemuse või juhiga. Selleks, et tunda töörõõmu, ei piisa ainult hästi töötamisest. Pahatihti on tarvis tegeleda hoopis suhete klaarimisega.

Organisatsioonisisene toimetulek algab mõistmisest. Keerulistes suhtesituatsioonides kaotame sageli orientatsiooni ega saa aru, mis toimub. Eriti keeruliseks läheb siis, kui meid hakkavad juhtima emotsioonid. Paljudel juhtudel on abiks see, kui teame suhtlemise põhimõtteid ja oskame ka keerulisi olukordi analüüsida ja mõtestada.

Suhtlemisel ei ole mitte niivõrd õigeid ja valesid käitumisviise, vaid on toimivad ja mittetoimivad käitumisviisid. Suhtlemine on õpitav. Lisaks iseloomujoontele nagu avatus, paindlikkus ja empaatiavõime, saab suhtlemisoskust arendada konkreetsete võtete abil. Näiteks võib edukalt ära õppida, kuidas teha komplimenti või kuidas ennast arusaadavalt väljendada.

Hea suhtleja on see, kes reageerib vastavalt olukorrale. Kui toimuva tausta mitte arvestada, lõpeb asi kohatu, vahel ka taktitundetu käitumisega. See, kas meie suhtlus toimub tavalises töösituatsioonis, rahvusvahelisel kohtumisel või pidulikul üritusel, määrab meie suhtluse emotsionaalse tooni ja sageli ka sisu.

Enne suhtlusse asumist tuleks hinnata olukorda ja mõelda läbi, kuidas suhelda vastaspoolega nii, et see teeniks eesmärki. Näiteks nõuab vanemate inimese ja pikaajalise töökogemusega persoonidega suhtlemine pisut teistlaadi lähenemist. Me ei saa eeldada, et vanem inimene omandab uut informatsiooni samamoodi nagu ülikoolist tulnud noor. Tihtilugu kurdetakse ka, et pikema tööstaažiga meeskonnaliikmed ei suuda minna kaasa muudatustega. Siinkohal ongi võtmesõnaks hästi läbimõeldud suhtlus, mis arvestab inimeste vajaduste ja eripäradega.

Hea suhtleja tööriistakastis on erinevad käitumisviisid. Halb suhtleja käitub alati ja kõigi inimestega ühtemoodi. Näiteks on võimalik veenda nii ratsionaalseid kui ka emotsionaalseid argumente kasutades. Mõnel juhul on kohane survet avaldada, teises situatsioonis on mõistlik tagasi tõmbuda.

Pole olemas ühte suhtlusmalli, millele allutada kõik inimesed ja situatsioonid. Küll aga on võimalik õppida kontakti loomist, selget eneseväljendust ja teise osapoole veenmist. Suhtlusoskuse arendamist ei tasuks alahinnata, sest targalt toimides, on võimalik muuta inimeste käitumismaneere ja hoiakuid, pannes nõnda aluse paremale koostööle.

Kuigi elu on alati keerulisem, kui õpetus elust, annab teadlik suhtlemine eelise konkreetsete suhtlemissituatsioonidega toimetulekuks.