Miljoni euro küsimus: kuidas leida üles aktsiaturu suurimad võitjad
Ideaalis tahaks iga investor, et ta portfell koosneks tõelistest võitjatest, oma sektoris domineerivaist aktsiaist, mis kasvamist ei lõpetagi. Raske küsimus on ent, kuidas nad piisavalt varakult ära tunda.
Loe AI kokkuvõtet
Iga investor otsib aktsiaid, mis võiksid portfelli väärtust oluliselt tõsta, nagu Apple ja Nvidia on olnud oma sektori võitjad. Apple eristus disainivalikute poolest, nagu videokiip ja graafikavõimekusega arvutid, aidates firmal pinnale jääda. Nvidia fookus arvutimänguritele oli samuti strateegiliselt õige, tõustes lõpuks tehisarukiipide turuliidriks. Mõlemad ettevõtted on liikunud pankroti äärelt edukaks, pakkudes varastele investoritele ulmelist tootlust. Võimalikud võitjad võivad olla ettevõtted, mida juhivad innovatiivsust edendavad geeniused. Soovitatakse lugeda Stephen Witti raamatut, et õppida Nvidia eduloost ja selle asutaja Jensen Huangi strateegiatest.
Minu portfellis on aktsiaid, mis teevad tasahilju tootlust, aga on neidki, mis kahekordistavad oma väärtuse iga aasta-paari järel. Just siis, kui tundub, et nondest on viimane välja võetud, enam suuremaks kasvada nad ei saa, kasvavad nad jälle suuremaks.
Need on tõsised võitjad ja õigupoolest peaks sellistest koosnema kogu protfell. Jah, ma räägin oma portfelli vundamendist Apple’ist ja ühest viimasest lisandusest Nvidiast.
Mis on võitjail ühist?
Ajal, mil Apple tegevust alustas, arendasid koduseid personaalarvuteid hulk ettevõtteid, sealhulgas sellised tänaseks ajalukku vajunud nimed nagu Tandy, Commodore ja Apricot. Apple jäi pinnale, need teised aga kadusid, sest tegi õigeid disainivalikuid: Apple I arvutil oli esimesena plaadil videokiip, mis võimaldas telerit monitorina kasutada ja Apple II arvuti pakkus nii graafikat kui ka värve. Visionäärgeeniuse Steve Jobsi kõrval oli Apple’il ette näidata insenergeenius Steve Wozniak.
Nvidia algus oli sarnane. Kui ettevõte videokaartide turule saabus, oli seal ees hulk tegijaid: S3, rdx, Matrox, Cirrus, ATI. Nvidia tegi samuti õige valiku, keskendudes arvutimängurite turule, kelle janu uute ja võimsamate graafikakaartide järele oli palju suurem kui teised ettevõtted arvasid, ning mis peaasi – see janu oli kustumatu. Visionäärgeeniuse Jensen Huangi kõrval sisaldas Nvidia asutajatekomplektki insenergeeniust Curtis Priemi.
Mõlema firma sarnasus pole sellega piirdunud. Ajal, mil tundub, et neist on viimane võetud, nad ei suuda enam oma põhiturust enamat välja pigistada, ning et investoreil oleks aeg mõni teine innovaatiline ettevõte asemele otsida, on nad ühtäkki asutanud ja samas ka vallutanud järgmise turu. Apple’i puhul oli see nutitelefonide turg, mis andis firmale ja selle majandustulemustele uue hoo kui arvutite tootmine pidurdama hakkas. Nvidiale andis värske hoo ja hingamise tehisarukiipide turg, kus ta oli samamoodi pioneer.
Mõlemad firmad on oma ajaloo jooksul olnud pankroti lävel. Ja mõlemad on sealt läbi tulnud, vedades endaga kaasas käinud investorid suure rikkuseni. Apple tegi IPO 1980. aastal ja nood investorid, kes siis firma aktsiat ostsid, on praeguseks teeninud oma investeeringu 3000kordselt tagasi. Nvidial on ette näidata samasugune tootlus lühema aja jooksul, sest selle IPO oli 1999. aastal.
Parem hilja kui mitte kunagi
Mida investoril siit õppida on? Seda, et kui aktsiaturule ilmub ettevõte, mida veab geeniuste tandem ja mis ajab oma rida hoolimata sellest, et teised sama sektori ettevõtted püüavad kõigest väest teineteisele sarnaneda, on see võimalik võitja, kelle aktsiaid tuleb hoida ka tormides ja vastutuules.
Tõsi, selliseid 3000kordistujaid, kes jõuavad triljonite dollarite suuruse turuväärtuseni, tuleb esile ehk kord kümnendis või harvemgi. Seda tähtsam on need ära tunda ja nende aktsiaist kümne küünega kinni hoida.
Apple’i aktsia ajalugu mu portfellis on olnud üsna pikk: esimest korda ostsin seda 2012. aastal. Selle ajaga on aktsia kallinenud 13,6 korda ja kerkinud Microsofti järel suurimaks positsiooniks.
Hetkel kuum
Üritasin Apple’it osta juba 2005. aastal. Toona jäi see portfellist välja vaid seetõttu, et läksin seda püüdma limiitorderiga, kui oleksin pidanud kasutama turuorderit ning hiljem hindasin aktsiat juba liiga kalliks. See oli väga vale hinnang, sest kui ostnuks ma aktsiat toona, oleks mu positsioon täna kümme korda enam väärt.
Nvidiaga läks mul sarnaselt. Mitu aastat mõtlesin aktsiat osta, imetlesin selle tõusu, kuulasin teiste investorite soovitusi, aga ei ostnud, sest pidasin liiga kalliks. See väärhinnang läks mulle maksma hea hulga tootlust. Ostsin aktsiat viimaks kaks aastat tagasi ja lisasin positsiooni aasta tagasi, seega olen suurest hulgast tõusust ilma jäänud, kuid samas ikkagi raha kahekordistanud.
Parem hilja kui mitte kunagi, nagu vanasõna ütleb.
Abikäsi võitja leidmisel
Kuidas aga selline ettevõte leida? Kuidas võitja varakult ära tunda? See on tõeline miljoni euro küsimus, sest just niipalju oleks ma kummagi aktsiaga teeninud, saanuks ma õigel ajal jaole.
Näpunäiteid pole õnneks vaja kaugelt otsida, sest äsja on ilmunud raamat “Mõtlemismasin” Stephen Wittilt, mis räägib Nvidia asutajast Jensen Huangist ja tema teest tippu. Samm-sammult harutab raamat lahti Nvidia arengutee, näidates selgelt – vähemalt takkajärgi ülimalt selgelt – kätte need kohad, kus iga investorini pidanuks jõudma teadmine: see firma on tõeline võitja.
Niisiis soovitan seda lugeda kõigil, kes ei soovi järgmist Apple’it või Nvidiat maha magada. Ühtlasi saate teada, miks, millal ja kui palju Jensen Huang kellegi peale karjub ning mida ta tulevikust arvab.
Seotud lood
Tugevate kvartalitulemuste järel tohutut lendu jätkanud SanDisk ihub hammast minu kontol seisva 50 000 euro järele. Vaatan mälukiibisektorisse sisse, et hinnata, kas Microni kõrvale võiks portfelli sobida ka SanDisk, millele olen varemgi mõelnud.
Möödunud aasta veebruaris, kui ma esimest korda Palantiri aktsiaid ostsin, tegi see aina uusi tippe. Täna vaatab vastu teistsugune pilt ning kavatsen aktsiad südamerahus müüki panna.
Kolm nädalat tagasi, mil viimati oma jälgimisnimekirjale tähelepanelikult otsa vaatasin, paistis silma, et aastate jooksul üha pikemaks veninud nimekirjas käivad kaasas tegelikult mitmed nimed, kes oleks tulnud ammu maha kanda.
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.
Enimloetud
4
Asekantsler üritab kompromissi vahendada
5
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Täna algavad rahukõnelused Šveitsis
Asekantsler üritab kompromissi vahendada
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele