Restoranitest: just nagu Prantsusmaal

Kõigepealt jääb silma vitriin saiakeste ja kookidega. Küpsetised on teostatud äärmise korrektsusega: croissant’id kaunilt krõbedad, marjatartlettide ehk marjakorvikeste tainakiht ühtlaselt õhuke, ekleeride täidis puhas klassika, maitsed rõhutatult tasakaalus ja kookide kreemikiht pigem mõõdukas kui lopsakalt laiutav. Prantslasest kondiiter olevat kohapeal maitseid timmimas käinud. Tema nõudmisel hakati ka saiaküpsetusjahu Prantsusmaalt tooma, kohalik ei andvat õiget maitset kätte, kiidab teenindaja kaupa. Baguette’id on pealt mõnusalt krõbedad, seest aga kohevad ja õhulised, ning croissant’idki “nagu päris”.

Mõnikord öeldakse, et restoranide taset saab mõõta nende brüleekreemi järgi – kui see on hea, on kõik hea. Samal moel võiksid kohvikute mõõdupuuks olla – peale kohvi muidugi – ekleer ja makroon. GMP Patisserie ekleer, millel suhkruglasuuri küll minu maitse jaoks liiga palju, kuulub tõenäoselt parimate hulka Eestis. Ka makroonid on meeldivalt õhulised ja haprad, samas maitserikkad.

Nagu pâtisserie’s ikka, on tähelepanu keskpunktis küpsetised. Küpsetised on ka toekamate roogade üheks põhikomponendiks: krõbedal Prantsuse saial serveeritakse veisepihvi koos juustu, sibulamoosi, trühvlimajoneesiga, kitsejuustu marineeritud peedi ja rabarberikreemiga või kohakala tartar kastme ja köögiviljaga.

Rohkem kui saiad ja koogid, rohkem kui Patisserie originaalsed lõunaroad meeldib mulle aga sealne pikk hommikusöök, mida pakutakse kuni keskpäevani. Peale traditsioonilise omleti, pudru ja hommikuhelveste on menüüs ka munad Benedicti moodi ehk pošeeritud munad Hollandi kastme, krõbeda peekoni, salati ja krõbeda saiaga ning soe croissant Brie juustu, sibulamoosi ja salatiga.

Taustaks mängib mahe prantsuskeelne muusika ja kohvi kõrvale saab lisaks kohalikele päevalehtedele lehitseda Prantsusmaa ja Pariisi-teemalisi raamatuid ning ajakirju. Jacques Préverti kogumik “Rongkäik”, mis riiulilt näppu jäi ja kus originaaltekst jookseb kõrvuti Ain Kaalepi tõlgetega, oli makrooni ja espresso kõrvale natuke liiga jõuline, kuid kahtlemata vägagi eripärane literatuur.

Ettekandjad oma valgete pluuside ja põllekestega pärineksid justkui ajast enne meid. Nad on ka eriliselt püüdlikud ja lahked. Erilised oli sel hilisel hommikul ka külastajad: esindatud olid kõik vanuseklassid alates lastega peredest kuni eakate kübaraga daamideni, kelletaolisi Tartu kohvikutesse on läbi aastakümnete alati jätkunud. Pisut hiljem saabus lõunat sööma ka turskeid töömehi ning kontoritibisid.

GMP kohviku nimes viitab omanikfirmale ja kinnitab sugulust Pühajärve hotelli restoraniga, mille sealne peakokk Koit Uustalu on viinud Eesti tippude hulka. Sama mees on ka Patisserie peakokk.