Praktika ja praktikandid – tüütu kohustus või põnev väljakutse?

Toomas Tamsar nendib, et kohe kindlasti ei saa tänapäeval väita, et praktika on noorte jaoks pelgalt tüütu kohustus. „Eelmisel aastal korraldasime 500 noore seas küsitluse, millest selgus, et 90% noortest peab praktikat oluliseks ja nad ootavad praktilise töö osakaalu suurendamist õppetöös. Nad mõistavad, et praktika annab võimaluse lihvida koolis kogutud teadmisi ja oskusi reaalses töökeskkonnas. Kuigi on endiselt õppureid, kes soovivad praktika kaudu endale vaid õppekavasse linnukese kirja saada, siis üha enam kuuleme positiivseid lugusid aktiivsetest ja kohusetundlikest praktikantidest.”

Ettevõtted värbavad praktikante eelkõige soovides leida võimalikke tulevasi töötajaid. Tamsari sõnul selgub praktika käigus kiiresti, missugused on noorte teadmised ning, mis veelgi olulisem, kas neil on töötahet ja pealehakkamist. „Eesti ettevõtted on üldjoontes väga avatud nii kutse- kui üliõpilastest praktikantidele. Meie küsitlused on näidanud, et sajast ettevõttest 80 on valmis enda juurde praktikante võtma. Seejuures on aasta-aastalt kasvanud huvi välistudengitest praktikantide vastu – neid on valmis praktikale võtma ligi kolmandik ettevõtjatest.”

Ta lisab, et praktikakohtade loomist ei takista tööandjate huvi puudumine, vaid pigem saavad saatuslikuks praktilised probleemid nagu juhendajate suur töökoormus või siis praktikaga kaasnevad lisakulud. „Näiteks parima praktikakoha konkursi silmapaistvatest ettevõtetest on näha, et juhendajad on motiveeritud ja soovivad ise panustada noorte koolitamisse. Üks pool on kindlasti see, et praktikat juhendades on võimalus saada aimu uutest lähenemistest ja suundadest – juhendaja areneb samuti. Küll aga on praktikandi koolitamine eraldi töökohustus ja nõuab palju aega. Seega on oluline, et tööandja väärtustaks juhendaja ajalist panust ja tunnustaks juhendajaid tehtava töö eest.”

Lisaks on Eesti Energias töötajaid, kes ka ise oma haridustaset tõstavad ja kellel on samuti vaja praktika läbida. Nii võib öelda, et koos oma töötajatest praktikantidega on ettevõttes praktikal aastas koguni ligi 300 õppurit nii kõrgkoolidest kui ka kutseharidusõppeasutustest!

Eesti Energia on töötanud välja sisemise praktikandikonkursi, mis Drui sõnul on tegelikult klassikaline ja lihtsustatud värbamisprotsess. Vähemalt kaks korda aastas – kevadel ja sügisel – kuulutatakse meediakanalites, tööportaalides ja kodulehel välja konkurss praktikakohtadele, samuti jagatakse alati infot ka otse õppeasutustele. Seega on igal õppuril, kes soovib Eesti Energias kätt proovida, võimalus kandideerida ühele või mitmele talle sobivale praktikakohale ja osaleda värbamiskonkursil. Huvi ettevõtte vastu on suur, näiteks 2018. aasta kevadise praktikakonkurssi käigus esitati kokku üle 800 CV.

„Meile on oluline, et süsteem oleks võimalikult paindlik, arvestaks nii äri võimalusi kui ka praktikantide soove. Tähtis on see, et praktikakogemus oleks positiivne ja väärtuslik nii praktikandile kui ka juhendajale, et praktika läbinul tekiks soov ettevõttesse tagasi tulla ja juhendajal võtta uusi praktikante järgmiseks perioodiks,” selgitab personalidirektor.

Korralduslikust poolest rääkides lisab ta, et konkursi käigus valitakse praktikale sobivamaid kandidaadid ja määratakse igale praktikandile juhendaja, kellega lepitakse kokku praktika jooksul saavutatavad eesmärgid ja ülesanded. „Enamikul juhtudel maksame praktikaülesannete täitmise eest ka töötasu. Sellega anname vastutust ja võimaldame luua organisatsioonile praktika käigus lisaväärtust. Praktikaperiood on väga individuaalne kokkuleppeline küsimus, periood võib varieeruda ühest kuust kuni poole aastani. Kui üksuses on võimalus andekat praktikanti ka tööle jätta, kasutame võimaluse ära!”

Praktikajuhendajatest kõneldes ütleb Tiina Drui, et Eesti Energias praktikajuhendajaid spetsiaalselt ei otsita. „Kui üksuses leitakse, et võtame praktikandi, siis tavaliselt leidub ka tublisid kolleege, kes on valmis praktikat juhendama. Praktikakorraldus on mõlemale poolele väärtuslik ja juhendajad saavad praktikaperioodiks endale praktikandi näol sisuliselt abijõu, praktikandi vaatenurga kaudu avaneb võimalus vaadata tööprotsesse värske pilguga, saada uusi teadmisi ja nippe, mida edaspidi tööprotsessides kasutada, arendada iseenda juhtimiskompetentsi ja, mis on kõige olulisem, valmistada üksusesse ette järelkasvu. Pakume oma juhendajatele arenguvõimalusi värbamis- ja juhendamisoskuste arendamiseks ning praktika lõppemisel küsime saadud praktikakogemuse kohta ka tagasisidet. Senised tagasiside tulemused kinnitavad, et kõik praktikajuhendajad on valmis uuesti praktikantidega tegelema.”

Toomas Tamsari sõnul on oluline, et noored saaksid esmase praktikakogemuse erialaõpingute varajases faasis, sest see aitab proovida valitud eriala sobivust. „Mõni kiindub oma erialasse veelgi enam ja teine leiab, et see siiski pole tema tee. Aga ainult vaatluspraktikast ei piisa, praktika on osa mis tahes spetsialisti ametlikust väljaõppest ja noor peab saama nii-öelda käed-külge-meetodil oma koolitarkust töösituatsioonides proovile panna!”

Ericsson Eesti AS-i praktikant, Tallinna Tehnikakõrgkoolis elektroonikainseneriks õppiv Eerik Martma meenutab oma esmakogemusi infotehnoloogiaettevõttes: „Mind võlus, et ettevõte tegeleb uue sidetehnoloogia arendamisega, mis ühtib minu huvidega. Esmamuljena tuletas töökoht meelde sipelgapesa – kõikjal on inimesi, masinad töötavad, liinid liiguvad lakkamatult ja kõik töötavad ühtse eesmärgi suunas.”

Temal soovitas Ericssoni inseneripraktikale kandideerida kursusekaaslane elektrimasinate projekteerimise tunnist, kes oli Ericssonis praktikal olnud. Lõplikult Ericssoni kasuks otsustas noormees mõni nädal hiljem TTÜ Võti Tulevikku karjäärimessil.

Eerik Martma praktika ametikohaks on verification engineer – ta kontrollib eri mõõteseadmetega detailide ja komponentide vastavust, jälgib detaili parameetreid ning kontrollib värvi ja spetsifikatsioonile vastavust. Ta nendib, et põhilised oskused, mis on praktikal kasuks tulnud, on ta saanud koolist: näiteks elektrilaborid, kus tegeleti kohalike masinatega, ning insenerigraafika tunnid, mis on aidanud jooniseid analüüsida.

„Esimesel nädalal näidati ja räägiti kuidas laboris olevad mõõtemasinad töötavad. Järgneval nädalal harjutasin koos juhendajaga nende masinatega tööd tegema. Kolmandast nädalast alustasin tööd rohkem iseseisvalt ja neljandast nädalast sain juba ise hakkama ka keerulisemate töödega. Kontakt juhendajaga on väga hea ja ta on alati olemas, kui mul tekib küsimusi. Mind kaasatakse algusest peale võrdselt kõigisse tegemistesse,” kiidab Eerik Martma Ericssoni praktikatöö korraldust. Tänaseks on talle tehtud ka tööpakkumine ja nii püüab ta edaspidi kooli ja tööd ühildada.