Mida eelistada: septikut, kogumismahutit või biopuhastit?

Tasub meeles pidada lihtsat tõde, et välikäimla ja joogiveekaev on omavahel ühenduses pinnase kaudu, sellepärast on oluline et see vesi, mis pinnasesse juhitakse, oleks maksimaalselt puhas. Tõsi on see, et isegi naabri kuivkäimla või puudulik reoveesüsteem võib rikkuda lähedal asuvate kaevude vee. Selliseid naabritevahelisi vaidlusi on ka meediast läbi käinud.

Isegi kui kaevuvesi on pealtnäha selge, lõhnatu, värvitu ja ka maitsel pole midagi iseäralikku tunda, siis ei tähenda see veel, et vesi reostunud pole. Vee kvaliteedis veendumiseks tuleb võtta veeproov või analüüs. Selleks, et teada saada, kuidas korralik reoveekäitlussüsteem kaevuvee kvaliteedis avaldub, tuleb võtta kaevuveest proov enne reoveesüsteemi paigaldamist ja pärast seda.

Igasugune reoveekäitluse lahendus tuleb kohaliku omavalitsusega kooskõlastada. Nemad annavad ka juhised, kuidas seda oma haldusalal teha. Reovee kohtkäitluse lahendamiseks on kolm kõige levinumat võimalust: kogumismahuti, septik ja omapuhasti ehk biopuhasti. Nende vahel valimiseks ei tule arvesse võtta ainult hinda, vaid ka püsikulusid, septiku ja biopuhasti puhul ka puhastusefektiivsust.

Kogumismahuti peamine eelis on tõsiasi, et seda lubatakse tihti paigaldada ka tiheasustusaladele. Vaatamata mahuti soodsale hinnale võivad püsikulud kasutajale kallid olla, sest seda tuleb vastavalt kasutusele jooksvalt tühjendada. Kui arvestada, et septikut ja biopuhastit tühjendatakse kord aastas u 2–3m3 võrra, siis mahutit keskmiselt kord kuus 5–10 m3 võrra. Kogumismahuti on mõistlik valida juhul, kui vett tarbitakse väga vähe. Ühtlasi ei mõjuta mahuti toimimist kasutusregulaarsus.

Kogumismahuti kasuks otsustamisel tuleb paigaldada ka täitumisandur, et hoida ära ootamatut täitumist.

Teine populaarne valik on settemahuti ehk septik. Septik on suhteliselt hooldusvaba ning vajab reovee paakauto kutsumist üldiselt vaid korra aastas. Settemahutis toimub reovee puhastamine ainult mehaaniliselt, gravitatsiooni toimel – veest raskemad osakesed settivad mahuti põhja ning kerged osakesed tõusevad veepinnale. Septikust väljuv puhastatud reovesi juhitakse pinnasesse läbi imbväljaku, mis pole kõige tõhusam ja kaasaegsem viis.

Kohtades, kus on põhjavesi nõrgalt kaitstud või kaitsmata, ei lubata tihti septikut paigaldada. Kui aga pinnasetingimused võimaldavad ja põhjavesi on kaitstud, siis võib septiku kasutamine olla piisav.

Sageli räägitakse septiku lühikesest elueast, kuid selle all mõeldakse hoopis septiku juures paikneva imbväljaku eluiga. Septikust väljuv vesi on küll mehaaniliselt puhastatud, aga sisaldab orgaanilist ainet ja sellepärast võib imbväljak ajapikku kinni kasvada. Sõltuvalt pinnasetingimustest võib imbväljaku eluiga olla 10 kuni 15 aastat.