• OMX Baltic−0,42%314,42
  • OMX Riga0,26%938,51
  • OMX Tallinn−0,18%2 147,71
  • OMX Vilnius−0,66%1 503,06
  • S&P 5000,34%7 718,21
  • DOW 300,25%53 478,06
  • Nasdaq 0,23%26 350,12
  • FTSE 1000,14%10 743,35
  • Nikkei 225−3,16%65 326,42
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%97,94
  • OMX Baltic−0,42%314,42
  • OMX Riga0,26%938,51
  • OMX Tallinn−0,18%2 147,71
  • OMX Vilnius−0,66%1 503,06
  • S&P 5000,34%7 718,21
  • DOW 300,25%53 478,06
  • Nasdaq 0,23%26 350,12
  • FTSE 1000,14%10 743,35
  • Nikkei 225−3,16%65 326,42
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%97,94
Investor Toomase tunnis uuriti investor Paavo Siimannilt, millistele nüanssidele tasub praegustes tingimustes analüüsitavate börsiettevõtete puhul täpsemalt tähelepanu pöörata ning prooviti ka välja selgitada, milliste aktsiate poole võiks praegu ostu mõtetega vaadata ning millistest tasub kaarega mööda minna.
Investor Toomase tund koos Paavo Siimanniga on salvestatud 14. augustil.
  • Investor Toomase tund koos Paavo Siimanniga on salvestatud 14. augustil.
  • Foto: Raul Mee
Saates heideti ka pilk peale Balti börsiettevõtete tulemustele ning arutati, kuidas börsiettevõtetel on intresside tõusu ja majanduslanguse tõmbetuultes läinud.
Investor Toomase tunni viis läbi Äripäeva börsitoimetuse ajakirjanik Jana Saarkoppel ja teemasid aitas saates lahti harutada investor, TalTechi õppejõud ning finantsanalüüsi ekspert Paavo Siimann.
Praeguseks on suurem enamus Tallinna börsi ettevõtetest teise kvartali ja poolaasta tulemused börsi vahendusel teatavaks teinud. Paavo Siimann oli Balti börsiettevõtete põhinimekirja vaadates positiivselt üllatunud: "Päris mitmed ettevõtted osutusid kasumlikumaks kui ma algselt arvasin."
Siiski tõi Siimann ka teistsuguseid näiteid, et kõigil ei lähe nii libedalt. "Enefit Greenil oli kasumlikkusega väljakutseid ja kuna EfTEN oli teinud ümberhindlusi, siis kasumlikkuse näitajale mõjus see kehvasti".
Siimanni sõnul esines ka väljakutseid sellistel ettevõtetel, kus sõna "Tallinn" on nime sees. "Nii Tallinna Veel, Tallinna Sadamal kui ka Tallinna Kaubamaja kontsernil on omakapitali puhasrentaablus langenud."
Harju Elektri tulevik
Hetkel on Siimanni arvates huvitav ettevõte Harju Elekter, mille kasuminäitajad on nutma ajavalt madalad olnud, on nüüd ikkagi viimase nelja kvartali jooksev puhaskasum positiivseks muutunud.
"Kuna investorid ostavad tulevikku, siis Harju Elektri puhul on teada olnud ka see, et nad on investorid Skeletoni nimelises iduettevõttes, aga võib-olla kõik investorid pole raamatupidamise põhimõtetega kursis, et jah Skeletonil oli rahastusvoor teises kvartalis ja ka Harju Elekter hindas oma osalust 8 miljoni euro võrra ülesse, aga see ei kajastu puhaskasumis."
See on Siimanni sõnul paberi peal üleshindlus, kuna ettevõttele raha sellest juurde ei tule, vaid seda näidatakse hoopis omakapitali hulgas reservina, mitte puhaskasumina. "Seda soovitan Harju Elektri puhul silmas pidada, aga tegevusaruande järgi tundub, et Skandinaavia poolel on hakanud hästi minema ja loodame, et numbrid paranevad."
Pangakasumite lend
Pangandussektoris teenis LHV laenuintresside toel ligi kaks korda suuremat kasumit kui eelmine aasta. Teises kvartalis oli kasvu veidi vähem, aga igat-pidi finantsplaani edestades. Teise kvartali puhasintressitulust ehk 63 miljonist on 7,5 miljonit tulnud Ühendkuningriigist, mis on juba üle 10%. "Nii et ma loodan, et see on alles algus," ütleb Siimann.
Siimann soovitab huvilistel LHV teise kvartali aruande alla laadida ja vaadata näiteks, kuidas jaekaubanduse puhas- ehk netointressitulu on arvutatud. "Neil on lausa olnud negatiivne kulu ja just vaadates teisi panku hakkab silma just see, et jaepanganduse ehk eraklientide panganduse pool on olnud kasulik. Kui meie pankade portfellides on kuskil poole ümber eraklientide laenud, siis need on osutunud tõepoolest viimastel kvartalitel kullaauguks."
Loe lisaks
Investor, raamatute autor ja õppejõud Tõnn Talpsepp on pankade väljavaadete suhtes skeptiline ning näeb, et suhtarvudelt on kohalikud pangad pigem kallid, kuid seni on oma investeeringuga rahul.
  • 14.06.23, 14:52
Tuntud investorid pankasid ostma ei tõtta: kasumid on juba võetud
LHV puhul tasub Siimanni soovitusel silma peal hoida Ühendkuningriigi peal, et mis sealt tulema hakkab. "Mina usun, et selline aste on kasumites ära tehtud ehk sellise tempoga see ei jätku." Kuid kui suudetakse äri laiendada, siis saavad pankade kasumid edasi kasvada, arvab ta. Võib ka seda suunda minna, et kliendid pöörduvad pankade poole intressimäärade langetamise ettepanekuga. "Nii et jah, laienemine tuleb pigem ärikasvust."
Kui vaadata Coopi tulemusi, siis teises kvartalis oli panga ajaloo parim kasum ja kliendibaas kasvas ligi 28%. Samas kui vaadata Šiauliu panga ehk Leedu poole, siis nendel nii hästi ei lähe.
Šiauliu jäi Siimanni ootustele võrreldes teiste pankadega alla. Šiauliu panga intressikulud, mida on intressitulu teenimiseks tehtud, on suhteliselt kõrgemad. Sealt on ka see põhiline erisus sisse tulnud. "Ega Šiauliul läheb kokkuvõttes ka hästi, aga teistel läheb paremini," tõdeb Siimann. Kui nende omakapitali tasuvus ehk puhasrentaablus aasta aega tagasi oli 14% kandis, siis nüüd läheneb see 18protsendile, mis on Siimanni hinnangul igati tubli tulemus.
Turg polnud kasumiteks valmis
"Kui me vaatame sellist suhtarvu nagu aktsia hinna ja kasumi suhe ehk kui jagada omavahel aktsia hinna ja kasumi ühe aktsia kohta, siis tuleb mainida, et aktsiad on hetkel soodsad," ütleb Siimann.
"Näiteks kui ajalooliselt öeldakse, et turu keskmise aktsia hinna ja kasumi suhte mediaan on 13-14 korra kandis. Kui üle selle läheb, siis peaks aru saama, miks investorid nii optimistlikud on ja kui alla selle, siis miks nii pessimistlikud." Siimann arvutas, et hinna ja kasumi suhe näiteks Coop Pangal on 8,4, LHV pangal 11,1, Šiauliu pangal 5,1. "Ma arvan ikkagi, et turg ei olnud valmis sellisteks kasumiteks praeguses makromajanduse kontekstis."
"Kokkuvõtteks kui taustsüsteem tundub praegu olevat majanduslanguse, negatiivse eelarve ja kõrge inflatsiooni juures pigem negatiivne, siis tegelikult mitmed ettevõtted on nendes tingimustes suutnud hoopis kasumlikkust võrreldes eelmise aasta sama perioodiga parandada," ütleb Siimann.
Nimi 
Aktsia hinna ja kasumi suhe (P/E) 
Omakapitali puhasrentaablus (ROE, 2. kv 23) 
Dividenditase (D/P) 
Omakapitali puhasrentaablus (ROE, 2. kv 22) 
Apranga8,628,6%10,6%22,6%
Arco Vara-20,2-5,0%3,5%4,6%
Coop Pank8,422,4%1,9%14,1%
Delfin Group9,137,4%3,0%37,0%
Ekspress Grupp14,35,9%3,4%3,8%
EfTEN Real Estate Fund35,04,0%6,0%16,2%
Enefit Green11,611,9%5,3%17,9%
Harju Elekter166,80,7%1,0%-3,2%
Hepsor6,225,8%0,0%9,3%
LHV Group11,124,4%1,1%19,4%
Merko Ehitus5,826,0%6,6%16,5%
Nordecon-7,7-11,6%0,0%-10,3%
Šiaulių bankas5,117,7%4,1%14,2%
Silvano Fashion Group5,016,2%0,0%34,1%
Tallink Grupp6,111,8%0,0%-5,7%
Telia Lietuva16,919,1%3,3%18,2%
Tallinna Kaubamaja Grupp12,814,0%6,8%16,0%
Tallinna Sadam17,25,4%5,2%7,8%
Tallinna Vesi22,59,4%2,8%10,9%
Aktsiahinnad: 11.08.2023 sulgemishinnad. Omakapitali puhasrentaablus ehk ROE on arvutatud viimase nelja kvartali puhaskasumi ning viimase nelja kvartali (kronoloogilise) keskmise omakapitali põhjal.
Allikas: Paavo Siimann

Seotud lood

Saated
  • 15.08.23, 13:38
Ekspert: kolm aktsiasoovitust investor Toomasele
Balti börsiettevõtete poolaasta tulemused valmistasid investorile ja analüütikule Paavo Siimannile oma kasumlikkusega üllatuse.
  • ST
Sisuturundus
  • 13.08.26, 06:00
Preses Nama Kvartālsi ärikeskus täitub jõudsalt uute üürnikega
Juulis lisandus 4 üürnikku
Riias arendatav Preses Nama Kvartālsi ärikeskusega lisandus ainuüksi juulis neli uut üürnikku. Uute tulijate seas on digitaalse kasutajakogemuse disainiga tegeleva ettevõtte kontor ning mitu teenusepakkujat – pilatese stuudio, kohvik ja lõunasöögirestoran. Esimesed üürnikud kolivad keskusesse juba 2027. aasta jaanuaris.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

71.1%
17.5%
11.4%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele