Panin 61 000 aktsionäri dividendi pausile

Suunasin teatavasti 2021. aasta IPOsse rohkem kui 10 000 eurot ning seda teesiga, et rohetrend on tulnud selleks, et jääda. Lisaks nägin selgelt, kuidas Enefit Green panustab energiajulgeolekusse ning vähendab Eesti sõltuvust teistest turgudest. Lisaks lootsin, et tänu Enefit Greeni panusele saan ka mina olla osa energia hinna üldisest odavamaks muutumisest tarbija jaoks. Ühes olin kindel, nõudlust Enefit Greeni toote järele jagub ning see kajastub nii kasvus kui dividendis.

Ja kasvu jätkumist kinnitas ettevõte eilsel kohtumisel söögi alla ja söögi peale. Mitte ühegi ekskursiooni käigus ei jätnud nende läbiviijad mainimata, et välja lubatud neljakordne kasv on Enefit Greenile prioriteet. Praegu on töös piisavalt investeeringuid, et 2025. aastaks jõuda 1900megavatise installeeritud tootmisvõimsuseni.

Investorid muretsesid seejuures, et kui lihtne ikkagi on teha investeeringuid keskkonnas, kus kapital on kallis. Enefit Greeni finantsjuht Veiko Räim kinnitas, et muretsemiseks pole mitte mingit põhjust. Börsifirma laenude pikkus jääb 5 ja 12 aasta vahele ning 60 protsenti neist on fikseeritud intressimääraga. „Arvestades, et meil on 270 miljonit eurot laene, siis umbes 100 miljonit neist on lahti,“ selgitas Räim, et euribori riskile avatus on alla poole.

Lisaks pakkusid investorid välja, et annaks vaid Enefit Green võimaluse, oleks ka nemad näiteks läbi 5protsendiliste võlakirjade valmis börsifirmale täiendavat kapitali laenama. „See oleks igal juhul parem kui pangahoius,“ jäi küsimuste voorus kõlama. Räim tõdes seepeale, et Enefit Green on niivõrd tugev ettevõte ning tegutseb valdkonnas, millele antakse täna ka oluliselt odavamat kapitali.

Uurisin siis ka mina, et ehk tekib tulevikus taas võimalus ettevõttele raha anda omakapitali vormis. Teatavasti on Enefit Greeni suuromanik ehk Eesti riik jätnud avatuks võimaluse, et osalusest tohib börsi kaudu maha müüa kuni 49 protsenti. IPOs müüdi börsile aga 22,8 protsenti osalusest, mis tähendab, et täiendavaks erakapitali sissevõtmiseks ruumi justkui jaguks. Kuivõrd riigi korraldatud märkimised on minu kogemuse põhjal (Tallinna Sadam, Enefit Green) hästi lõppenud, lootsingi, et ehk saab peagi jälle mõistliku hinnaga ja isegi börsihinnast veidi odavamalt rohetiigri aktsiaid märkida.

Selle lootuse kustutas Räim kiiresti. Ta hoiatas hoopis, et uut märkimist oodates võib vahepeal heast tootlusest ilma jääda. „Tallinna börs avatakse homme kell 10, soovitan sealt osta,“ kõlas tema vastus minu küsimusele. Ja tagasihoidlikkuseks pole Enefit Greenil tõepoolest ka põhjust. Näen ju endagi aktsiate pealt, et märkimishinnaga 2,9 eurot tükk saadud aktsiate tükihind on tänaseks kerkinud 4,79 euroni. See tähendab mulle enam kui 65protsendilist tootlust, millest oleksin IPOst loobudes ja ootama ning vaatama jäädes kindlapeale ilma jäänud.

Kui juba Enefit Greeni juhatus minu ja teiste investorite ristküsitleda oli, ei saanud me kasutamata jätta võimalus küsida selle kohta, millised börsifirma konkurendid veel rohetrendist kasu lõikavad ning meie rohetiigrile eeskujuks on.