Finantsist hoiab kinnisvarast eemale

Siimanni esimesed investeeringud olid 2006. aastal Tallinna Kaubamaja ja Saku Õlletehase aktsiatesse. „Ma sain nende ärimudelist aru, kuidas nad raha teenivad. Ja ma oskasin nende finantsaruannetest aru saada, et nad on hea tervise juures ettevõtted,“ rääkis Siimann.

Tema päästikuks investeerimisel oli ühest küljest majandusharidus ning teisalt pettumust valmistanud õppetund raha ajaväärtuse kohta. „Sel ajal kui ma laps olin, oli rublaaeg ja minu vanemad väitsid, et nad koguvad mulle hoiukassasse raha. Et kui ma saan 18aastaseks, siis ootab mind seal 10 000 rubla,“ rääkis Siimann. 18aastasena ootas ees aga 1000 krooni, mille väärtus oli 10 000 rublast oluliselt väiksem. See aitas tal mõista, et elu eest tuleb ise vastutus võtta ja tekitada lisasissetulekud.

Vastava info saab kätte ettevõtte rahakäibe aruandest. Eriti oluline on seda jälgida ärimudelite puhul, kus raha teenimisel on viitaeg ehk klientidele antakse maksetähtaega. „Sest võib-olla seda raha ei tulegi, sest ka kasumis ettevõtted lähevad pankrotti. On läinud minevikus ja lähevad kindlasti ka tulevikus,“ ütles Siimann.

Eestlaste hulgas populaarsest investeeringust – kinnisvarast – hoiab ta eemale. „Ma isiklikult arvan, et see koor seal kinnisvaras on pigem arendamisel kui väljaüürimisel. Ja see võib-olla ei ole väga minu veregrupile, kui jõulaupäeva õhtul tuleb kõne, et korter on külm jne,“ rääkis Siimann. Oma osa kinnisvara arenduse kasumist on ta aga ikkagi saanud CrowdEstate’i ühisrahastusportaali kaudu. „Ilma et peaks ise arendaja olema ja seda vett ja vilet nägema,“ rääkis Siimann.

Jõulude ajal 2013. aastal jõudis Siimanni passiivne tulu 1300 euro juurde kuus. „Siht, mille ma endale olen võtnud, on iga aasta saada juurde keskmiselt 1000 eurot kuus.“ Eelmise aasta põhjal tõi kõige suurema osa passiivsest sissetulekust ühisrahastus, seejärel ärilaenud ja kõige vähem aktsiad.

Alustavale investorile on Siimannil selge soovitus: enne kui hakata raha lugema, on vaja raamatuid lugeda. „Koolita ennast, tee asi endale selgeks ja siis hakka peale. Ainult naabrinaise või Toomase (Investor Toomas – toim) soovituse põhjal kohe tormata ei tasu. Sest võimalusi on mitu, tee seda, mis sind kõnetab ja millest lõpuni aru saad,“ rääkis Siimann.

Alustav aktsiainvestor peaks tema sõnul endale selgeks tegema, mida ta soovib: kas dividendiaktsiaid või kasvuaktsiaid. Kas soov on ettevõtte väärtuse ehk aktsia hinna tõusust kasu saada või otsid dividendiaktsiaid, mida pakuvad küpsemas faasis ettevõtted, kelle puhul suurt väärtuse kasvu ei pruugi enam tulla.

Siimann ise eelistab dividendiaktsiaid. Sel juhul on aktsialiikumine väiksema tähtsusega ning olulisemad on ettevõtte fundamentaalnäitajad. Kuid sealjuures on Siimanni sõnul tähtis aru saada, kas aktsia hind muutus turul valitsevate emotsioonide tõttu või juhtus ettevõttega midagi põhimõttelist.

Kui viimased kaks aastat on Paavo Siimannil möödunud õppejõuna töötades, siis eelnevad 12 aastat möödusid finantsjuhina. Siimanni töökogemus on aga veelgi laiem. Kui ülikoolipõlves läksid tema kursusekaaslased audiitorfirmadesse ning pankadesse, siis Siimann töötas esimesed viis aastat BDG Holdingus klubi Hollywood projektijuhina. „Vastutasin näiteks klubi kassa toimimise eest, diskorite graafikute, tantsurite graafikute, mõningate ürituste ladusa kulgemise, päevaste rutiinide eest,“ rääkis Siimann. Enne finantsideni jõudmist tegeles ta veel turundusega ning vastutas muu hulgas Russki Standart Vodka Eestisse lansseerimise eest. Seejärel jõudis järg finantside peale, mille ta TTÜs lõpetanud oli.

Magistri teisest kursusest saadik hakkas Siimann ülikoolis andma ka finantsanalüüsi seminare, mis on praeguseks vormunud täiskohaga tööks. „Ma ise võtan seda õpetamist kui ühiskonnale tagasi andmist. Selline kvaliteet-vaba-aeg. Selle asemel et õhtuti liikuvat pilti vaadata või krõpsu süüa. Annad midagi ühiskonnale tagasi ja kohtud põnevate inimestega.“