Suri indeksifondide isa John C. Bogle

1949. aasta detsembris luges Bogle Fortune'i ajakirjas artiklit “Big Money in Boston”. Aruandes kirjeldati investeerimisfondide äritegevust kui „kiiresti laienevat ja mõnevõrra vastuolulist tööstust, mis võib olla USA äritegevusele suure potentsiaaliga”. Bogle meenutas, et ta ei olnud enne investeerimisfondidest kunagi kuulnud, rääkimata nendesse investeerimisest. Võimalik, et sõna „vastuolulisus“ köitis tema tähelepanu. Igal juhul otsustas ta teha sellest arenevast tööstusest oma väitekirja.

See “tähelepanuväärne juhus”, nagu Bogle viitas, oli tema märkimisväärse karjääri taganttõukaja, mis mõjutas põhjalikult turge ja inimeste investeerimiskäitumist. "Kui ma ei oleks seda ajakirja avanud, ei oleks ma selles äris," märkis ta.

Aastal 1975, sajand pärast seda, kui tema vanaisa alustas oma kindlustusfirma, avas Bogle Vanguardi uksed, millest sai investeerimisfond selle ideaalses tähenduses. Vanguard alustas indekseerimisega augustis 1976, kui Bogle käivitas Vanguardi esimese indeksisse investeerimise fondi, mis järgis S&P 500 (SPX) indeksit. Vanguardi indeksifond oli esimene taoline investeerimistoode jaeinvestoritele, sel ajal veel toores ja testimata.

Indeksifondid ei püüa turgu võita ega osta-müüa viimaseid kuumi aktsiaid. Nad omavad esinduslikku valimit kõigist indeksis olevatest aktsiatest ja sõidavad turuga kaasa. Nende peamine ülesanne on võimaldada investoril investeerida odavalt ja tõhusalt kogu turgu. Bogle'i sõnul näitab statistika, et aktiivselt juhitud fondid ei suuda turgu ületada ja üheks põhjuseks on fondijuhtimiskulud. „Kui hobune peab kandma ekstra pagasit, ei suuda ta võidusõitu võita,“ ütles ta.

Bogle selgitas, et indekseerimine on tõestatud viis realiseerida märkimisväärselt kõiki turult saadavaid hüvesid. Lisaks kõrvaldab indeksifond suure osa konkreetse sektori või ettevõtte riskidest. „Indeksifond võidab alati. Asjaolu, et kõik kritiseerisid seda, võimendas minu kindlustunnet veelgi. "

Bogle jäi oma olulisi saavutusi ei afišeerinud. "Ma ei usu, et ma olen mingi rahvuskangelane," ütles ta. „Aga selles äris pole palju inimesi nagu mina. Enamik hoiab madalamat profiili ja võitleb palju vähem silmatorkavalt aktsionäride väärtuste ja õiguste propageerimisel. Kui sellel tööstusel oleks üks rebane ja 1000 siili, võib-olla ma ei paistaks välja. Aga kui sellel on 1000 rebast ja üks siil, siis torkab see silma. "