Kinnisvaraturu ülevaade: paisu taha kuhjub probleeme

Mulje korterite kallidusest võib Toomparki sõnul tulla ostjate muutunud eelistustest – soovitakse kvaliteetsemat elamist. „Kui mingi aeg tagasi oli okei kauba etalon, mida keskmine ostja tahtis, kas Lasnamäe korter või Haabersti korter, mis on valminud hulk aega tagasi, siis täna mõeldakse esimese valikuna uue korteri peale.“

Toomparki sõnul läheb hästi majandusel ning seeläbi ka kinnisvaral. „Meil on neli aastat keskmine palgatõus olnud 6–8 protsenti ja see annab tarbijale kindlust. Kõige tähtsam on see, et on tööd.“ Kui tarbijal on kindlus, on ta valmis tegema suuri otsuseid ning ostma kinnisvara, rääkis Toompark.

Laenumaht samas Toomparkile muret ei tee. Kui võrrelda laenujääki SKTga, siis on näha väga väikest vähenemist, kuid sisuliselt saab öelda, et laenukoormus püsib samal tasemel, rääkis Toompark. Võrrelduna palkade kogusummaga on laenukoormus languses.

Tallinna kinnisvaraturule annab hoogu juurde inimeste juurdevool. Kui praegu on Tallinnas umbes 425 000 inimest, siis kümme aastat tagasi oli 50 000 inimest vähem, rääkis Toompark. „Tallinna on kogu aeg nagu inimesi peale tulnud, nad leiavad tööd, saavad järjest kõrgemat palka, nii et selles tarbijate süsteemis on järjest rohkem ja rohkem raha ja see paneb kinnisvaraturu käima. Meil on kõigi aegade kõige kõrgemad elamispindade hinnad.“

Hulgaliselt lisandub Tallinna turule ka uusi kortereid. Toomparki sõnul on viimase nelja kvartali jooksul valminud kokku 3200 uut eluruumi, kokku on Tallinnas natuke üle 200 000 eluruumi. „Mina ütleks, et seda on väga palju,“ märkis Toompark.

Langenud ehituslubade arvu taga näeb Toompark linnavalitsuse planeerimisameti aeglast tööd. „Tahetakse arendada neid järgmisi etappe. Erinevatel projektidel on tuhandeid kortereid kuskil nurga taga, millel paljudel on ehitusluba olemas.“

Lisaks kasvavale tarbijakindlusele ning inimeste juurdevoolule töötab hästi ka laenuturg. Pankade rahakraanid on jätkuvalt valla ja laenumahud kasvavad. Samas pole Toompargi sõnul näha perioodile 2005–2007 sarnast ülefinantseerimist. Halbade laenude osakaal on vähenenud nii eurodes kui ka protsendina laenujäägi vastu. Eluasemelaenud jagunevad ka ühtlasemalt inimeste vahel ära, märgib Toompark. Traditsiooniliste krediidiasutuste kõrval pakuvad lisalikviidsust ühisrahastuse portaalid. See on viinud kinnisvaratehingute arvu ja käibe kasvuni. „Raha on süsteemis järjest rohkem ja suur pilt on väga hea,“ kommenteeris Toompark.