Euroopa Keskpank kärpis inflatsiooniprognoosi

Kuna selle aasta alguse kasv oli oodatust kiirem, tõstis Euroopa Keskpank tänavuse majanduskasvu prognoosi 2,2 protsendile. Tuleval ja ületuleval aastal on SKP kasvu prognoos vastavalt 1,8% ja 1,7%.

Inflatsiooniprognoosi tõmbas keskpank tagas. Tänavu oodatakse hinnatõusu tempoks 1,5%, tuleval aastal 1,2% ja aastal 2019 1,5%, mis jääb kaugele optimaalseks hinnatud 2% tasemest.

Inflatsiooniprognoosi kärpimine on eelkõige tingitud muutustest euro vahetuskursis, ütles Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi. Ta kordas, et vahetuskurss pole keskpanga rahapoliitika eesmärk omaette, kuid see mõjutab majanduskasvu ja inflatsiooni prognoose. Prognooside aluseks olev vahetuskurss oli 1,18 dollarit eurost.

Draghi sõnul on vahetuskurss ebakindlust tekitav tegur, mida tuleb tähelepanelikult jälgida, kuid vahetuskursi taset Draghi kommenteerima ei nõustunud. Euro tugevnes USA dollari suhtes 1,1 protsenti 1,2044 dollarile, mis on Bloombergi andmeil pea kolme aasta kõrgeim tase.

Draghi ütles, et kuna majanduskasv on laiapõhjaline ja tugev, siis valitseb üsna tugev veendumus, et ka inflatsioon saab lõpuks elu sisse. Kuid keskpank kordas taas, et euroala majandus vajab jätkuvalt rahapoliitika toetust.

Draghi möönis, et esimest korda oli arutelul ka Keskpanga erakorraliste meetmete „kalibreerimine“. Draghi sõnul olid arutelud praegu veel väga esialgsed. Keskpanga ametnikud jätkavad tööd erinevate alternatiivide analüüsimisel rahapoliitilise stiimuli koomale tõmbamiseks. Draghi sõnul on konkreetsemaid otsuseid oodata pigem oktoobris, kui vahepeal midagi ei juhtu, mida praegu pole osatud ette näha.

Kommenteerides hiljuti mitmete suurpankade juhtide väljendatud muret, et odav raha põhjustab varaklasside hindades juba ohtlikke mullistusi, ütles Draghi, et süsteemset riski Euroopa Keskpank praegu ei näe. Kohati on hinnad ehk tõesti väga kiiresti tõusnud – möönis Draghi, näiteks kvaliteetse ärikinnisvara hinnad. Kuid need ilmingud on hajusad, mitte üldised, puudutades vaid konkreetseid linnu ja keskusi. Olulise erinevusena kriisieelse buumiga võrreldes osutas Draghi võimenduse puudumisele. Draghi kordas taas vajadust jääda rahapoliitikas kannatlikuks ja järjepidevaks.