Kas rallivad turud muret ei tekita?

Sel aastal kujunenud olukord on kahtlemata omapärane, sest tüüpiliselt nii paljudel klassidel korraga hästi ei lähe, eriti kui maailma majandus koos juhtivate suurriikide majandustega nagu USA pole hoogu sisse saanud. Tähelepanuväärne on ka asjaolu, et volatiilsusindeks, millega kauplejad mõõdavad turul valitsevat hirmu, kukkus juuni alguses USA aktsiaturgudel viimase 24 aasta madalaimale tasemele.

Aktsiad on sedavõrd pikka aega järjest rallinud, et investorid on hakanud kasutama ära iga väikest langust võimalusena väärtpabereid juurde soetada. Hea näide sellest oli 9. juunil alanud USA tehnoloogaisektori suvine sooduskampaania, mis tõi kaasa kõigi suurte nimede nagu Apple ja Facebook aktsiate odavnemise. Kuid seegi kestis vaid kolm päeva, ülejäänud turg suutis oma taset hoida ning järsku olid need samad tehnoloogiasektori aktsiad atraktiivsed, sest nende hind oli veidikese langenud.

Analüütikute sõnul on maailma aktsiaturgude ralli sel aastal tulenenud eelkõige keskpankade massiivsetest stiimulitest. Hoides baasintressimäärasid madalal ning ostes triljonite dollarite ja eurode eest võlakirju, on USA Föderaalreserv, Euroopa Keskpank ja teised suured keskpangad aidanud tõsta võlakirjade hindasid. Kui võlakirjad kallinevad, siis aktsiad ja teised varaklassid muutuvad atraktiivsemaks, isegi kui nende hinnalipik ei näita seda otseselt välja.

Nagu juuni teise nädala tehnoloogiasektori langus näitas, vist mingi mure siiski eksisteerib aktsiate valuatsioonide pärast ja see võib olla üks tegureid, mis paneb rallile lõpu. Kui mõõta S&P 500 hinnataset prognoositava 12 kuu kasumitega, siis viimase 10 aasta jooksul on USA aktsiad olnud vaid 1% ajast nii kallid nagu nad praegu on, selgus BMO Private Banki andmetest. Kasumite tõusu peab vaatama käsikäes aktsiate kallinemisega.

Võlakirjaturgudel käib endiselt kõik suuresti keskpankade taktikepi järgi. Aasta alguses 2,47% peal olnud USA 10aastase valitsusvõlakirja tootlus on praeguseks kukkunud 2,19%ni ja võlakirjade hinnad on tõusnud. Võlakirjade hinnad liiguvad vastupidiselt tootlusele. Keskmise võlakirjafondi tootlus on sel aastal 2,7%, mis on viimase viie aasta lõikes paremuselt kolmas aasta.

Mida teevad teised keskpangad?

Võlakirade väljavaate kohal ripub endiselt giljotiinina Föderaalreservi plaan tõsta baasintressimäärasid. Kuigi majanduskasv maailma juhtivas majanduses on ikka veel tagasihoidlik, siis tööturg on paranenud ja see on oluline osa otsuse langetamisel. Juuni keskel tõstis Föderaalreserv kolmandat korda pärast detsembrit määrasid ning teatas, et plaanib aasta lõpu poole hakata võlakirja investeeringuid vähendama.

Küsimus on selles, mida teevad teised keskpangad üle maailma. Euroopa Keskpank pole veel ameeriklastega samas positsioonis hakata mõtlema vaba raha koomale tõmbamisele, jaapanlased on sellest veelgi kaugemal ning Hiina keskpank otsustas lisaraha majandusse pumbata kõigest päev pärast Föderaalreservi otsust monetaarpoliitikat koomale tõmmata. Hiinlased on eelkõige keskendumas finantssektori stabiilsuse hoidmisele olukorras, kus võimud üritavad korrastada riigi segast ja riskantset finantssüsteemi.

“Ma olen rohkem mures võlakirjaturu pärast kui aktsiaturgude pärast,” ütles Hartman Wells Fargost. “Head ajad on käimas, kuid ma kardan, et sellele tuleb ühel hetkel lõpp.”