Passiivse investeerimise buum

Tõsi, tehnilised kauplejad ei käi kallitel konverentsidel nagu professionaalsed investorid. Endalegi märkamata on suurem osa investeerimismaailma koorekihist muutunud klassiks, mida nad ise kõige rohkem põlgavad – nendest on saanud tagatoa robotite tegijad.

Indeksitel põhinev investeeringute juhtimine, keerulisemad algoritmid kauplemisel ja isegi traditsiooniline „osta pärast väikseid langusi juurde“ jaeinvesteerimine on survestanud lühiajaliste kaotuste saamist. Teisisõnu on need takistanud korrektsioonide teket.

Langus võib tulla katastroofiline

Lühiajalised langused on ümber pööratud, sest aktiivsetest fondidest voolab raha välja ja liigub madalate teenustasudega indeksil põhinevatesse toodetesse. Selline trend tähendab seda, et lõpuks saabuv langus ei ole ainult valus, aga ka katastroofiline.

Kuskil pimedas toas ei istu ahnet pankurit, kes oleks kõik selle üksi välja mõelnud. Pankurid kuulasid hoopis poliitikuid – neile heideti peale 2008. aasta kriisi ette, et nad kasutasid liiga riskantseid strateegiaid. Nüüd on olukord vastupidine – eelkõige keskendutakse „madala riskiga“ investeerisstrateegiate turundamisele. Need strateegiad tõstavad likviidsust. Järgmise turukrahhi ajal on väga raske süüdlasi leida.

Ajakirja „Interest Rate Observer“ väljaandja Jim Grant korraldas selleteemalise debati. Ühel pool oli Vanguardi (investeerimisfirma, mis on tuntud madalate teenustasudega ETFide poolest) asutaja John Bogle, kes debateeris passiivse investeerimise poolt. Teisel pool oli investeerimisfirma Horizon Kineticsi portfellihaldur Steven Bregman. Bregman tõi aktiivse fondijuhtimise kasuks palju tugevaid argumente, näiteks on tähtis, et säiliks täpne hinna leidmise mehhanism.

Mulje, et riskid on väiksemad

Praeguseks on passiivne investeerimine mitme triljoni dollarilise edumaaga. Selle peamine argument on, et aktiivse fondijuhtimise teenustasud ületavad pikaajaliselt selle fondi suutlikkust indeksist kõrgemat tootlust teenida. Pärast kriisi on seda teesi toetanud ka rahapoliitika ja madal majanduskasv.