Ühisrahastus on majanduskriisi korral eelisseisus

Kriisi jõudmisest ühisrahastusse annab Tombergi sõnul kõige paremini märku see, kui ühiskonnas suureneb tööpuudus ning tarbimislaenu võtjad hakkavad tagasimaksetega hiljaks jääma. Sel juhul säilib küll kliendi poolt makstav intress laenu kohta ning investori jaoks tootlus, kuid kreeditor ei pruugi oma raha oodatud ajal täies mahus tagasi saada.

„Kui kliendil tekib maksevõimega raskusi, siis esimese asjana vaadatakse üle tagasimakse tingimused,“ selgitas Tomberg. „See on nagu Kreeka abipaketi puhul, kus võlavõtja hättasattumise korral pikendatakse laenu tähtaega, et tagasimaksed oleks väiksemad,“ kirjeldas ta tarbimislaenude rahastamisega kaasnevaid riske investori jaoks.

Investoritele peaks aga kindlust lisama väikeinvestor Mariliis Pinni sissekanne Naisinvestorite Klubi blogis, kus leitakse, et oma rahast täielikult ilmajäämine on küllaltki ebatõenäoline. „Seni on umbes kolmandik viivises laenudest kõik [koos intressidega – toim] korralikult lõpuks ära makstud,“ vahendab ta naisinvestorite klubis jagatud mõtteid. „Umbes kolmandik on ka selliseid, kes maksab lihtsalt laenu tagasi, ning kolmandik on siis neid, kes ei tagasta midagi – seega peaks vähemalt teoorias hästi hajutatud portfellides punaste laenude osa nulli jääma,“ vahendas ta klubiõhtul kõlanut.

Samas tõi Tomberg välja, et laenuperioodi pikenemisest tulenevad ebamugavused ning riskid kompenseeritakse investorile tavaliselt üle 10protsendilise tootlusega.

Pinn leiab aga, et kuna ühisrahastusega kaasnevad riskid järjest vähenevad, hakkab tulevikus langema ka tootlus. „Mõni aeg tagasi polnud mõeldamatu ka 30–40protsendiline tulusus, tänaseks on portaalid aga stabiilsemad, tuntumad ja reguleeritumad ning seetõttu kuivab kokku ka tootlikkus,“ kirjutas ta. „Peagi võib reaalsuseks olla 6–7protsendiline tootlus,“ jääb ta Tombergist skeptilisemaks selles osas, mis puutub likviidsusriskiga laenude rahastamise kõrgesse kompensatsiooni.

Ühisrahastus pole säästukoht

Bondora tegevjuhi arvates võiks tarbimislaene rahastada vähemalt kolmeaastase investeerimiskogemusega rahapaigutajad, kes ei ole tundlikud, kui ei pruugi oma raha pikka aega tagasi saada. „See ei ole võimalus lühiajaliseks investeeringuks, pigem tuleks vaadata 5aastast perspektiivi,“ sõnas Tomberg. „Kõik teised turud väljaspool avalikult noteeritud börse on ebalikviidsed ning need, kes säästa tahavad, ei tohiks ühisrahastuse poole vaadata,“ lisas ta.