Peksupoiss läks konkurentidest mööda

Samal kuul kui maailma börsid võtsid Suurbritannia referendumi järel järsult suuna alla ja maailma börsidel noteeritud ettevõtete turuväärtus langes kokku triljonite eurode võrra, kerkis Etalon Varahalduse A-aktsia puhasväärtus ligi 44,2% võrra, kasvatades osanike vara pea 800 000 euro jagu.

Alates turuletulekust on Etalon Varahalduse A-aktsia NAV (puhasväärtus – toim) kerkinud 1euroselt märkimishinnalt ligemale 1,17 eurole, jättes tänu läinud kuu suurele tõusule pikalt seljataha nii kõik maailma suurimad regioonipõhised indeksifondid kui kodumaised aktiivselt juhitud aktsiafondid. Tõsi, äkilisele tõusule on eelnenud oluliselt pikem langusperiood ning nii mõnigi ettevõtte osanik on otsustanud oma osaluse müüa – miski ei garanteeri, et juunikuu edu ka tulevikus jätkub.

Varade juhtimisel kõige riskantsemateks klassifitseeritud kauplemis- ja investeerimisstrateegiaid kasutav Etalon Varahalduse investeeringute juht Mikk Talpsepp märkis värskes kuu ülevaates, et juuni tulemust mõjutasid enim positsioonid, mis panustasid võimalikule volatiilsuse tõusule ja turgude langusele. Juba jaanikuu alguses hoiatas ta Äripäeva veergudel börsikrahhi eest ja leidis, et Suurbritannia referendumi osas ei arvesta börsid piisavalt riskiga, et võib tulla otsus Suurbritannia lahkumise poolt.

Maailma börsidest rääkides Talpsepp optimismist ei pakata, sest tema hinnangul on praegu turgudele investeerides võimalik vähem võita kui kaotada. Samas nentis ta, et kuna Brexiti hääletustulemuste järgne kahepäevane müügilaine osteti üles kolme päevaga, siis võib börsidelt kaduda ära hirm halbade uudiste ees.

„Tekkimas võib olla arusaam, et kõikidele börsi jaoks halbadele uudistele on järgnemas tõus,“ nentis ta. „Seda arvestades võib ees oodata suhteliselt ebaratsionaalne tõus, kus halbu uudiseid ignoreeritakse ja börsid liiguvad uutele tipptasemetele. Brexiti hääletuse järgsele langusele järgnenud kolmepäevane ralli võis olla ka nn „surnud kassi põrge“.“

Omaette küsimuseks on Etalon Varahalduse investeeringute juhi sõnul uue kriisi saabumise aeg – börs võib veel kümneid protsente tõusta, kuid tema hinnangul jääb piltlikult öeldes hapniku aina vähemaks ja praegu liigutakse potentsiaalsele kriisile üha lähemale.

„Hindan, et on tõenäoline, et börsikriis võib alata sellel või järgmisel aastal,“ hoiatas ta. „Samas arengud võtavad tihti aega kauem kui peaks.“

Suur kõikumine heidutas aktsionäre

Ehkki kõik mullu mais Etalon Varahalduse aktsiaid märkinud investorid on praeguseks oma panusega plussis, pole sõit ülesmäge olnud sugugi sirgjooneline. Kõige järsem langus tabas ettevõtet aasta algul, mil nafta hinna tõusule tehtud panused paiskasid aktsia NAVi 20. jaanuariks 50 sendile. Juba 25. märtsiks oli NAV taastunud jaanuari põhjast 110% võrra, 1,05 eurole. Seega jõuti napi paari kuuga nö paberil kaotada ja seejärel taas tagasi teenida miljon eurot.

Kuratlik volatiilsus oli ka peamine põhjus, miks esimese tegutsemiseaasta jooksul tuli Etalon Varahaldusel tagasi osta aktsiaid maksimaalses, 10% mahus. Investeering ei vastanud lahkunud investorite riskiprofiilile.

Juuni lõpu seisuga ostis Etalon Varahaldus aktsiate tagasiostuprogrammiga tagasi 99 872 A-aktsiat hinnaga 1,14 eurot aktsia. 1. juuli A-aktsiate märkimise vastu oli Talpsepa kinnitusel ostuhuvi samas suurusjärgus tagasiostuprogrammi raames tagasiostetavate aktsiate kogusega.

Etalon Varahaldus otsustas 1. juuli A-aktsiate märkimise ära jätta ja müüs selle asemel ostuhuvilistest olemasolevatele aktsionäridele 1. juulil ära kõik 30. juunil tagasiostetud aktsiad hinnaga ligi 1,17 eurot aktsia. Talpsepa teatel otsustasid osalust Etalon Varahalduses suurendada 4 aktsionäri ning juhatuse liikmete investeeringu suurus Etalon Varahalduses ületab nüüd 500 000 eurot.

Mikk Talpsepp: Börsikriis on vältimatu

Kuigi uue müügilaine saabumiseni võib aega minna mitu kuud või kauem, esineb mitu tõusu jätkusuutmatust toetavat asjaolu.

1. 0% intressimäärad, mis ei ole jätkusuutlikud arvestades intressimäära fundamentaalset tähendust.

2. USA ettevõtete ühinemiste mahu kõrge tase. Ühinemiste mahu vähenemise tagajärjel peaks saabuma turgude volatiilsuse kasv. Volatiilsuse tingimustes kasvavad riskimäärad ja see viib varagruppide (sh aktsiate) hindade languseni ja ostujõu vähenemiseni ostupoolel. Hindan, et ühinemiste maht võib väheneda enam kui 800 miljardi dollari võrra aastas, 2,3 triljoni dollari pealt 1,5 triljoni dollari peale, mis tähendaks ka börside ostupoole vastavat vähenemist. Ühinemiste mahu kõrget taset on seni soosinud 0% intressimäärad. 

3. Ettevõtete omaaktsiate tagasiostude ja dividendide maksmise kõrge tase. See võib väheneda tulevikus, mis sõltub otseselt ettevõtete kindlustundest. 2015. aasta esimeses kvartalis ületas S&P 500 indeksisse kuuluvate ettevõtete investoritele tagastatav rahahulk ettevõtete ärikasumeid. Pikaajaliselt tervislikum oleks kui investoritele tagastatav raha hulk oleks suurusjärgus 50 miljardi võrra kvartali kohta väiksem, ehk 200 miljardit aasta kohta. Aktsiate tagasiostude ja dividendide tase on samuti tingitud 0% intressimääradest, mistõttu ettevõtted võivad kasutada erinevaid finantseerimise võimalusi, et osta tagasi aktsiaid ja maksta dividende suuremas mahus kui oleks ärikasumite suurusi arvestades pikaajaliselt mõistlik.

Börside seisukohast omavad negatiivset mõju järgmised asjaolud.

* Brexiti tingimustes tõstatus taaskord küsimus, kes tasub lõpuks nii Kreeka, Itaalia, Hispaania ja muude riikide laenud, sest Suurbritannia lahkumise järgselt võib Euroopa Liidust lahkumist soovida ka mõni muu riik.

* Finantssektori kasumid on vähenemas. Kuigi pankade stressitestid on korras, siis ei ole need ainsad näitajad pangade seisundist.

* Teatud riikides nagu näiteks Itaalias on alates 2009. aastast alates märkimisväärselt kasvanud halbade laenude hulk, mis on kasvanud viimase 7 aastaga 50-60 miljardilt eurolt ligi 200 miljardi euroni.