Uus investeerimistoode – heategu

Nimelt käivitatakse Eestis uut investeerimismudelit, mille kaudu saavad investorid panustada ühiskondlike probleemide lahendamisse ning teenida seejuures ka korralikku tootlust.

„Mõjuinvesteeringud on praegu veel väike tilk globaalsete investeeringute meres, kuid need köidavad maailmas üha rohkem tähelepanu,“ rääkis Suurbritannia investeerimisfirma Bridges Venture investeeringute juht Emilie Goodall Heateo sihtasutuse korraldatud inspiratsioonihommikul.

Kui tavaline aktsiatesse investeerimine kujutab endast peamiselt tootlusejahti, siis mõjuinvesteeringud seovad tuluteenimise ja ühiskondliku mõju. See tähendab, et investor saab teenida raha investeeringust, mille kaudu lahendatakse sotsiaalseid probleeme. Olgu nendeks siis puuetega inimeste tööleaitamine või riskigrupi noorte oskuste arendamine.

Investor ja Heateo sihtasutuse nõukogu liige Armin Kõomägi suhtus esialgu sellesse instrumenti kui nišitootesse. Nüüd saab ta aga enda sõnul üha rohkem aru, et see on tulevikutoode. „See võib investori jaoks olla täiesti vabalt turu keskmine investeering,“ rääkis Kõomägi.

Tema sõnul näeme Suurbritannia näite põhjal, et mõjuinvesteeringute fondidel võib minna isegi paremini kui tavalistel aktsiafondidel, eriti ebakindlatel aegadel.

Keeruliseks võib osutuda usaldus

Investorina on Kõomägi sõnul kõige olulisem küsimus see, kas liiga värskesse projekti julgetakse oma raha paigutada. Siinkohal annavadki ainsat kindlust näited mujalt riikidest, kus ebaõnnestumise protsent on olnud väiksemgi kui tavalise aktsiatesse investeerimise puhul. Suur tõenäosus on, et investeeritud raha saab tagasi, küsimus võib olla lihtsalt ajahorisondis ja intressides, märkis Kõomägi. Siinkohal mängib võtmerolli ka investori usaldus kolmanda osapoole vastu, kes hindab projekti õnnestumist, kuna vastavalt sellele tasutakse intressi.

Kuigi esimese SIBi käivitumine võtab Eestis veel veidi aega, on vanker veerema lükatud ja tugeva sotsiaalse närviga investorid saavad juba õige pea lisaks hea tegemisele ka oma raha kasvatada.

„Elu peakski selliseks muutuma, et heategu on tavaline investeerimistoode,“ lausus Kõomägi.

 

Hollandis käivitus projekt, mille aastane tootlus kuni 12%

Ühiskondliku mõju osakute ehk SIBi mudeli rakendamise esirinnas on Suubritannia, kus tänaseks on käivitatud pea 30 mudelit ning esimesed lõppenud SIBid on investoritele juba raha tagasi toonud. Samuti on mitu SIBi käivitatud USAs ja Austraalias.

Üks näide Euroopas on 2013. aastal käivitatud Hollandi mudel, mille abil lahendatakse noorte töötuse probleemi. SIBi tellija Hollandis on Rotterdami omavalitsus ning investorid pank ABN Amro ja filantroopiafond Start Foundation, kes investeerisid kokku 680 000 eurot Buzinezzclubi kaks aastat kestvasse programmi.

Programmi eesmärk on tõsta riskinoorte enesekindlust ja võimekust tööturule siseneda inspireerivate koolituste, coachingu ja ligipääsu kaudu ettevõtete võrgustikule. Mida rohkem noori on programmi lõpuks tööle saanud või kooliteed jätkab, seda rohkem on võimalik investoritel teenida. Rotterdami omavalitsus maksab investoritele tekkinud kulusäästu pealt (töötutoetuse ärajäämine, tulud sotsiaalmaksust ja tulumaksust) intressi kuni 12% aastas nelja aasta jooksul.