Mis ajab ameeriklase Narva alla?

Sõja kuulutamine on iga riigi põhimõttelisemaid otsuseid. Keegi ei tee seda lihtsalt, nupulevajutusega. Demokraatlikes riikides toimub vältimatult parlamendidebatt. Meedia võib nõuda aega laiemaks aruteluks. Küsimuse all on ühiskonna tulevik ja võibolla elu ja surm. Ilmselgelt on igas riigis eri arvamusi, huvide kaalumist, riskide vaagimist. Meie liitlased on vabad ühiskonnad ikkagi.

Teeme selle asja Eesti jaoks piltlikuks. Lätis Latgales võtab grupp rohelise mehikesi üle kohaliku omavalitsuse hoone. Läti valitsus nõuab liitlastelt artikli 5 väljakuulutamist. Mida teeb Eesti? Kuulutab kohe Venemaale kõigi jõududega sõja? Ilma igasuguse avaliku aruteluta? Kusjuures meil on see võimalik, oleme uue NATO liikmena lubanud artikli 5 rakendumist kiirendatud korras.

Kõik pilgud oleksid muidugi suunatud USA-le. USA peab otsustama, kas minna sõtta, mis võib lõppeda tuumaholokaustiga. USA, mille esindajad presidendist diplomaatideni ütlevad alati avalikult ja varjamatult, et riigi otsused määrab lõppkokkuvõttes see, mis on rahvuse huvides.

See seletab ka, miks liitlaste väed Eestis ei lähe Venemaa kallaletungi korral kohe Narva rindele. Neil ei oleks selleks ei ettevalmistust ega varustust, rääkimata logistilisest toest jms. Aga olulisemalt: neil ei ole mandaati. Nad alluvad tsiviilkontrollile. Ühelgi komandöril pole õigust sõda kuulutada. Seegi on elementaarne põhimõte – peale demokraatliku otsustusprotsessi –, mida tahame oma hädas keelata liitlastele.

Need põhimõtted kehtivad USAs, Suurbritannias jm igal juhul, sõltumata sellest, mida meie nendest arvame. Need on rahvusvahelise elu põhitõed 21. sajandil.

Vaevalt on see Teie kriitikutele teadmata. Miks on tekkinud olukord, kus üks räägib aiast ja teine pool aiaaugust?

Kõige lihtsam võimalus on, et ei anta endale piisava detailsusega aru, kuidas toimib demokraatlik otsustusprotsess meie liitlaste seas ja NATO artikkel 5. Kaitseministrist ma seda ei usu. Küll näib probleeme olevat kaitseministeeriumi ametnikel ja riigikogu väliskomisjoni esimehel Marko Mihkelsonil, kes näivad arvavat, et kui USA 150 merejalaväelast ei torma sõjaolukorras Eesti piirile, siis NATO artikkel 5 ei toimi ja kõik ongi läbi. Ma loodan, et USA suursaadik on olukorda diskreetselt selgitanud.

Paanikaõhutamise süüdistus viitab murele Eesti ühiskonna moraali (tuntud ka kaitsetahte nime all) pärast ja on sellisena ilmselt laiem probleem. Tundlikes teemades ei taluta arvamuste paljusust. See osutab kahjuks meie demokraatia ja vabadusharjumuse noorusele. Unustatakse Obama sõnumi teine pool: Eesti väärib kaitsmist vaba ja demokraatliku ühiskonnana. Ka alavääristatakse Eesti enda elanikke, keda ei peeta võimeliseks faktide alusel õigesti enda eest otsustama.