EAS näitas halba eeskuju

Eile kirjutas Äripäev kaaneloos, et Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) priiskas maksumaksja rahaga reegleid väänates. Nimelt leiutasid EASi ametnikud kavala nipi, kuidas õigustada ja põhjendada EASi endise nõukogu liikme Andrei Korobeiniku ehmatavalt suuri lähetuskulusid Barcelonasse. Kuna kulud ületasid kordades sisereeglitega kehtestatud piire, otsustati lähetus vormistada koostöölepinguks. Erinevalt lähetusest puuduvad koostöölepingu puhul majutuse ja lennupileti hindade piirmäärad.

Äripäeva meelest annab EASi sellise skeemitamisega uskumatult halba eeskuju – mitte ainult ametnikele teistes asutustes ja ministeeriumides, vaid ka ettevõtjatele. Küüniliselt: sellal ettevõtjad kurdavad EASi liigse bürokraatia ja jäikuse üle, näitab kõnealune juhtum, et vajaduse korral on ametnikud vägagi loovad ja paindlikud reeglite väänamisel , nagu Korobeiniku erakonnakaaslane Arto Aas Twitteris tabavalt viitas. Seda siis eelkõige omakasulikel eesmärkidel.

Ettevõtjad pidid raha tagasi maksma. Kujutagem ette vastupidist olukorda. ettevõtja leiab toetuse saamise reeglites augu ja otsustab seda kasutada. Võib kindel olla, et EASi ametnikud kargavad ettevõtjatele kohe kaela ning nõuavad raha tagasi. EAS on ettevõtjatelt raha tagasi nõudnud isegi siis, kui on ise raha jagamisel eksinud. Tõsi, 2012. aasta sügisel puhkenud skandaal viis ametist toonase juhatuse liikme Ülari Alametsa, kuid ettevõtjad käivad siiamaani kohut. Ilmekaks ja tuntuimaks näiteks Heiti Hääle suuromandis olev AS Paldiski Tsingipada, millelt EAS nõuab kohtu kaudu  tagasi 700 000 eurot vaatamata sellele, et Hääle sõnul tegi ettevõte kõik nõuetekohaselt. Esitas EASile taotluse, mis kiideti heaks ja rahuldati. Lisaks auditeeriti ettevõtet abikõlblikkuse selgitamiseks, misjärel ettevõtja ostis tsingipaja seadmed ja pani tehase käima.