Ametnik, maksa kallis lähetus kinni

Ettevõtluse Arendamise sihtasutuse (EAS) ametnikud ostsid  Barcelonasse 1200 euro eest lennupiletid. Nende broneering oli tehtud viis kuud enne väljasõitu, ehkki isegi mitu kuud hiljem olid saadaval ligi poole odavamaid pileteid. EASi nõukogu tollane liige Andrei Korobeinik ööbis hotellis, mille eest maksti 630 eurot ööpäevas.

Sihtasutuse sisekord ütleb, et majutuskulu piirmäär välislähetusel on kuni 200 eurot ööpäevas ning sõidukulud peaksid olema võimalikest soodsaimad. EASi sisekorra täitmise ja lähetuskulude säästliku kasutamise eest peaksid korra järgi vastutama nii lähetatu kui korraldaja(d). Aga, nagu selgus eilsest Äripäeva artiklist, ei vastuta sisuliselt keegi.

EASi juhtum sai avalikuks, sest Äripäevale usaldati sihtasutuse nõukogu liikmete, juhatuse ja ametnike vaheline kirjavahetus. See on vaid killuke riigiametnike rutiinsest tööst. Võib vaid aimata, kui laialdaselt võib priiskamine levinud olla ka teistes riigiasutustes.

Samas on EASi lool ka positiivne külg. Mõne ametniku lähetuskuludest nähtub, et kui tahetakse odavamat ametisõitu, leitakse selleks võimalus. Isegi juhul, kui väljasõiduni on jäänud loetud päevad.

Kõigil riigiasutustel peaksid olema lennupiletite ja majutuskulude piirmäärad. Planeeritud lähetustel Euroopa piires ei tohiks edasi-tagasilennupiletid maksta enam kui 500 eurot. Väljaspool euroliitu saab varajase planeerimise korral lennupiletid kuni 1000 euroga. Samuti pole põhjendatud riigiteenistujate ööbimine lukshotellis, mille hind on kõrgem kui 200 eurot ööpäev.

Riigiasutustes tuleks kehtestada kord: kui ametnik soovib piirmäärast kallimalt reisida, peab ta lisakulu enda taskust kinni maksma. Mõistagi tuleks eeskirjades sätestada ka erandid kiirvisiitide ja teiste erakorraliste lähetuste tarvis, sest neid tuleb ka ette. Suure osa ametnike lähetustest moodustavad aga õppereisid, messid ja konverentsid, mille toimumisaegasid teatakse sageli aasta ette.

Skeemitamis- ja priiskamisaldistel riigiametnikel aitaks jalad maha saada otsene vastutus oma kulutuste eest. Praegu paistab EASi näitel kehtivat põhimõte, et maksumaksja raha pole kellegi raha.