Riik loeb sente, miljoneid mitte

Seaduse järgi tuleb deklareerida teenitud tulu ja tasuda selle pealt ettenähtud maksud. Igati mõistetav. Ent kui maksuamet on sihikule võtnud seenelised-marjulised, kes peavad kirja panema iga korilusega teenitud sendi, siis tekib nii vajaduse kui ka efektiivsuse küsimus.

Makse peab tasuma juhul, kui tulu ületab maksuvaba miinimumi, mis on 144 eurot kuus. Enamik marjakorjajaid sellise summani ei jõuagi. Nii et maksuameti kulutatav ressurss iga seenelise-marjulise deklareeritud sendi kontrollimiseks pole mõttekas.

Avalikku õiglustunnet riivab see, et  suurmaksupetturitega ei juhtu samal ajal eriti midagi. Kuu alguses mõisteti riigile 30 miljonit eurot maksukahju teinud Oleg Belokrõlovilt kokkuleppemenetluse käigus karistusena välja vaid umbes veerandi tekitatud kahju summast. Kuidas hiigelsuur maksukahju petturilt kätte saada üritatakse, pole Äripäev siiamaani maksuametilt teada saanud.

On arusaadav, et kui ühele grupile erand teha, tekib küsimus, mille järgi erandeid tehakse. Lihtne – kõik peavad deklareerima iga saadud tulu, olgu see naeruväärne või mitte. Aga üks asi on seadusest kinnipidamine, teine sõnum, mida saadetakse väikeettevõtjatele ja füüsilisest isikust ettevõtjale. Viimasel aja sõnumid pole olnud ei toetavad ega ka usaldust tekitavad.