H&Mil on jõudu rõivaturgu muuta

H&M on eestlaste jaoks olnud alati midagi enamat kui lihtsalt veel üks riidepood. 1990ndate lõpus ja 2000ndate alguses oli H&Mist rõivaste ostmine isegi teatud grupikuuluvuse märgiks. Umbes samamoodi, nagu mingis vanuses tuleb kuulata õiget muusikat ja vaadata õigeid filme, kui tahad päriselt lahe olla.

H&M oli päriselt lahe. Esiteks juba see, et Eestis teda polnud ja nende riiete kandmine saatis teistele sõnumi, et sul on võimalik välismaal käia. Mis rohkem kui kümme aastat tagasi polnud küll enam mingi imeasi, aga näitaja siiski. Lisaks teatud protestivaim, et miks ma peaksin maksma teistele tuntud brändidele samasuguste riiete eest mitu korda rohkem ja toitma kuskil kaugel asuvat kapitalisti. Muidugi on nende riiete hind olnud reeglina otseses seoses nende vastupidavusega, aga vähesed noored muretsevad tõsiselt millegi üle, mis juhtub alles kolme kuu pärast.

Tänased 20aastased võib-olla ei usu, aga 1990ndate lõpus ja veel ka 2000ndate alguses käidi Lääne-Euroopas ja Eestis erinevalt riides. Täpsemalt olime kogu aeg üldistest trendidest paar aastat rohkem maas kui praegu. H&M oli midagi, mida sa nägid inimestel seljas nii Londonis, Stockholmis kui Barcelonas. Kui sa ostsid H&Mist midagi, siis võisid olla kindel, et see on hetkel moes ka Londonis. Lunastasid endale samastumise Lääne-Euroopaga.