Minister Urve Palo keerab vindi üle

Teine teletorni müügi peatamise argument on, et see on ajalooline sümbol. See on aga puhas populism ja emotsioonidel mängimine. Püüe võita poolehoidu ja hääli sarnaselt pronkssõduri eemaldamisega. Palo on loonud väärkujutuse vaenlasest. Kellelgi pole olnud kunagi plaanis teletorni teisaldada, vastupidi – anda sellele hoopis lisandväärtust. Tegelikult peitub müügis hoopis võimalus, sest mis võiks olla parem kui täita sümbol toimiva sisuga, mida riik, nagu on tunnistanud nii Jürgen Ligi kui ka Juhan Parts, praegu ei suuda, kuid eraettevõte võiks proovida.

Teise kategooria ilmekaim näide on Palo riiklike üürimajade ehitamise idee. Kuigi minister esitab seda vaesemate elanike abistamise sotsiaalprojektina, ei ole tal ühtegi vastust küsimusele,  kuidas see nende inimeste elatustaset tõstab. Tallinna kogemus näitab pigem, et sellised majad solgivad turgu ning võivad tõsta keskmist üürihinda. Enamgi, Palo teab väga hästi, et see mõte on võimul oleva ajutise ja otsustustahtetu koalitsiooni tingimustes surnuna sündinud. Seda ei võeta isegi ametlikult arutlusele. Tegu on ehtsa spinniga tähelepanu köitmiseks või mõnelt muult ja valusamalt teemalt eemalepeletamiseks.

Palo aktiivsus on mõistetav, sest temaga ministritooli jagav Anne Sulling pälvis EASi puhastamise eesti palju kiidusõnu. See oli tõesti vajalik, kuid ühtlasi ka poliitiliselt mugav ja valutu ümberkorraldus. Samuti häälte võitmiseks kasulik.

Autor: Vilja Kiisler, Harry Tuul