Börs vajab riigi turgutussüsti

Leedu teel õigele poole. Leedu valitsus näiteks kaalub riigifirmade viimist kohalikule börsile, põhjendades seda sooviga elavdada börsi ja pidurdada kohaliku kapitali väljavoolu. Selline käik aitaks rahastada riigile olulisi projekte. Seesama kehtiks ka Eesti puhul.

Tundub, et Tallinna börsile ei lisandu värsket verd ka eraettevõtete hulgast. Seda ei saa imeks panna, ammugi siis ette heita. Börsifirma staatus lisab tuntust ja prestiiži, ent ka avaliku ettevõttega kaasnevaid kohustusi. Näiteks kui soovitakse laienemiseks raha kaasata, on praeguste pangatingimuste juures lihtsam ette võtta käik pangakontorisse. Riigifirma börsileviimine oleks erafirmadele positiivne eeskuju.

Riik ei tohiks rahul olla. Ettevõtluskeskkonnast hoolival valitsusel peaks börsi vaadates juba ammu punane tuluke hoiatavalt vilkuma. Pilt, kus paistab kokku paarkümmend tuhat väikeinvestorit – ning neist ehk napilt enam kui kümnendiku puhul võib kasutada eesliidet “aktiivne” – ei saa kuidagi pakkuda rahulolu.

Kohaliku börsi olukord peegeldab üldist ettevõtlusmaastikku ja investeerimiskliimat laiemalt. Uued atraktiivsed investeerimisvõimalused kuluksid kindlasti ära. Kuna esimene investeerimiskogemus saadakse enamasti ikka n-ö koduturul, siis üldise ettevõtlikkuse edendamiseks oleks tegusam börs suisa hädavajalik.

Hirm kaotada võimu. Riigiettevõtete börsileviimist pärsib otsustajate hirm kaotada võimu, jääda ilma poliitilisest lauskontrollist ettevõtete üle.

Poliitilise otsustamise osakaalu taandumine ja majandusliku pädevuse kasv (riigi)ettevõtete juhtimisel tuleks aga ainult kasuks nii majandustegevuse kui ka ettevõtete läbipaistvuse poolest.

Keeruline on öelda, milline riigiettevõte Tallinna börsile kõige paremini sobiks. Varem on selles kontekstis räägitud Eesti Postist, Eesti Energiast, RMKst ja Riigi Kinnisvarast. Kui aga vaadata investorite eelistusi laiemalt, võiks tegu olla firmaga, mis maksaks regulaarselt dividende.

Autor: 1185-aripaev