Eesti vajab säravat sihti

Mõni aeg tagasi tekitas furoori peaministri avaldus, et Eestil puudub vajadus suure narratiivi järele ja kõik, mida võiksime vajada, on lootus paremale homsele ja iseenda töökus. Vaieldamatult on töökus edu aluseks, kuid väikeriigi arenguhüppele aitaks kindlasti kaasa suur eesmärk. Seejuures on visioonitus samuti valik ehk valik mitte ära kasutada oma eeliseid ja mitte üritada tulevikku Eestis luua ehk siis loksuda kaasa üleilmsete trendide sabas. Kiiremaks edasiliikumiseks ja arenguhüppeks vajame aga just nimelt head visiooni.

Tööjõu puudus, ajude äravool. Maailma Majandusfoorumi konkurentsivõimet mõõtva raporti kohaselt on viie aastaga kvaliteetse tööjõu puudus tõusnud Eesti majanduse kõige suuremaks probleemiks (selle olulisus on tõusnud raporti kohaselt 12,2%lt 21,9%ni). Teada on, et lähematel aastatel vajab Eesti juurde enam kui 23 000 tippspetsialist. Räägitakse ka 6500 IT-spetsialisti puudusest.

Samuti süveneb hirmuäratava kiirusega ajude äravool. Kui 2009. aastal oli Eesti 139 riigi hulgas 57., siis 2012 andmete alusel leiab Eesti 148 riigi arvestuses talentide hoidmise võimekuse poolest 97. ja nende ligimeelitamise võimekuse osas alles 96. realt. Midagi pole kuulda ka valitsuse konkurentsivõime kavas „Eesti 2020“ mainitud terviklikust talendiprogrammist. Kindla ja kohese vasturohuta saavad kirjeldatud probleemid vaid suureneda.