- OMX Baltic0,05%314,73
- OMX Riga0,21%944,03
- OMX Tallinn0,14%2 150,32
- OMX Vilnius−0,15%1 506,58
- S&P 500−0,08%7 668,29
- DOW 300,35%53 463,58
- Nasdaq −0,32%26 095,8
- FTSE 1000,35%10 854,32
- Nikkei 225−0,74%65 528,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,83
- OMX Baltic0,05%314,73
- OMX Riga0,21%944,03
- OMX Tallinn0,14%2 150,32
- OMX Vilnius−0,15%1 506,58
- S&P 500−0,08%7 668,29
- DOW 300,35%53 463,58
- Nasdaq −0,32%26 095,8
- FTSE 1000,35%10 854,32
- Nikkei 225−0,74%65 528,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,83
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Rainer Aunpu: palka tõsta tasub ära
Palkade kasvu majanduslanguse tingimustes ei tule võtta kui põhjust ja tagajärge, leiab Smart Valley OÜ juht ja omanik Rainer Aunpu.
Toon ära kaks trendi, mille mõju majandusele võib lühiajalises perspektiivis olla negatiivne, kuid pikaajaliselt on kindlasti positiivne. Esiteks, ettevõtjad on ilmselgelt hakanud tööjõudu kõrgemalt väärtustama. See ei ole pelgalt ülemaksmine ega rumalus. Arvestades tööjõu ja ajude väljavoolu on tehtud arukaid otsuseid töötajate motivatsiooni säilitamiseks ja suurendamiseks. See on puhas investeerimistegevus, mille lühiajaline mõju seisneb kulude suurenemises, kuid pikaajaline mõju on majanduse kasvu taastumine ja ilmselt ka kiirenemine.
Eesti majanduse taasloomine 90. aastatel ja kiire majanduskasv vahepealsetel aastatel ei olnud tingitud ainuüksi positiivsetest välisteguritest. Nende nähtuste märkimisväärselt suur mootor oli Eesti inimeste kõrge motivatsioon oma elatustaset tõsta ja taasluua oma riigi taasloomiseks. Viimastel aastatel on seda sisemist motivatsioonitegurit avalikes aruteludes ja ettevõtete personalipoliitikates liiga palju ignoreeritud. Mul on hea meel, et see edu eeldus on tagasi saamas oma väärilist kohta.
On veel teine trend, mida elevusega jälgime, kuid mille mõju n-ö klassikalise majandusmudeli järgi toimivale süsteemile me ilmselt alahindame. See on palgatöötajate siirdumine ettevõtlusesse ja iduettevõtluse kiire areng. On ju selge, et kui inimesed üha enam jätavad palgatöö, et luua oma ettevõte, siis ei loo nad enam väärtust olemasolevatele ettevõtetele. Enamik alustavaid ettevõtteid ei käivitu päeva pealt. Vahel tuleb mitu aastat aktiivselt panustada, et ettevõte hakkaks kasumit tootma. Seda ka näiliselt kiiresti käivituvate start-up’ide puhul. Paljudel juhtudel käivitumist ja kasvu ei tulegi.
Tean uskumatult suurt hulka ettevõtlikke inimesi, kes on viimase paari-kolme aasta jooksul oma tasuvalt palgatöölt lahkunud, et asuda tegutsema kas vabakutselisena või asutada enda ettevõte. Mõni neist on juba jalad alla saanud. Mõni alles võitleb. Mõni on loobunud ja palgatööle tagasi siirdunud. Ise kuulun veel pigem nende võitlejate hulka.
Igal juhul on sellise märkimisväärse ulatusega majanduse sisesel struktuurimuutusel lühiajaline negatiivne mõju nii tööjõupuudusele kui ka „vanade“ ettevõtete majandustulemustele. Ühtlasi ka majanduskasvule. Eeldusel, et nendel uutel ettevõtjatel jätkub püsivust ja et riigi poliitika ja meetmed neid piisavalt toetavad, pöördub see negatiivne mõju varem või hiljem positiivseks. Uued ettevõtted hakkavad looma lisaväärtust üha enam globaalsele turule suunatud toodete ja teenustega. Näeme tulevikus üha enam teenuste eksporti. Need ettevõtted on tihti plahvatusliku kasvuga ja maailma muutvad. Isegi kui lõviosa neist ettevõtmistest läbi kukub, siis loovad edukad vähesed suuremat väärtust, kui „vana ettevõtlus“ seda oma konservatiivsema äri ja vananenud toodetega eales suudaks.
Autor: Vilja Kiisler, Rainer Aunpu
Seotud lood
Keskmine brutokuupalk oli eelmisel aastal 949 eurot ja tõusis statistikaameti teatel aasta varasemaga võrreldes seitse protsenti.
Värskete palgaandmete kohaselt oli mullu meeste ja naiste brutopalga vahe 34,3%, 2012. aastal oli see vahe 35,8 protsenti.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
4
5
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele