Teder: apteegiturg lukus?

Kuigi kavandatud meetmed on pealtnäha radikaalsed, jätab eelnõu selgusetuks, kust peaksid proviisorid leidma raha 200 apteegi väljaostmiseks ning kuidas on võimalik sundida hulgimüüjaid oma apteekidest loobuma. Lisaks on küsimus, kuidas tagada, et hulgimüüjad või nendega seotud isikud ei „loovutaks“ apteeke proviisoritele lepingute kaudu, millega apteekrid muudetaks sisuliselt ikkagi tänastest turuliidritest sõltuvaks.

Mul on kahtlus, et pärast seaduse jõustumist ja lubatud kolmeaastast üleminekuaega ei läheks apteegid neid juhatavate rohuteadlaste võimu alla, vaid kindlustataks ainuõigused juba tegutsevatele apteegikettidele ja neid kontrollivatele hulgimüüjatele. Viimast ka seetõttu, et uute reeglite järgi (apteegiomanikuks peab olema proviisor, kel võib olla vaid üks apteek) oleks juba selle aasta juunist võimalik turule tulla ainult proviisoriapteekidega. See tähendab, et praeguste turuliidrite kõrvale ei saa enam luua suure turujõuga üksusi. Mis tähendab, et turgu jääks kontrollima tänased tegijad.

Teisisõnu, senised asutamispiirangud jääksid sisuliselt alles. Nii saaks praegu ravimiturgu kontrollivad hulgimüüjad „Hundid söönud, lambad söödud“-põhimõttel taas seadusliku kaitse konkurentsi vastu ning selle tagajärjel maksaks patsient ravimite eest ikka kõrgemat hinda. Ühtlasi ei parandaks analüüsitud ega teised eelnõu meetmed (nt vabatahtlik apteegibussi pidamise võimalus) teenusekvaliteeti maapiirkondades. Seega ei kõrvaldaks seadusandja põhiseadusvastast olukorda apteegiturul.

Nagu riigikohus mulluses lahendis märkis, ei ole põhiseaduse järgi lubatud piirata konkurentsi apteegiturul tegutsevate ettevõtjate seisundi kindlustamiseks.

Valguskiir. Märtsi ja aprilli jooksul esitasid n-ö apteegiseaduse eelnõule oma kommentaarid ühes minuga ravimiamet, asjakohased ministeeriumid, konkurentsiamet ja riigikontroll. Kõik olid eelnõu suhtes kriitilised. Leiti, et kavandatav proviisoriapteekide süsteem on läbi mõtlemata; ühe hoone ja ühe apteegi piirang takistab apteekide avamist suurtes kaubanduskeskustes; apteegibussi vabatahtlikkus ja muud kavandatavad meetmed ei aita parandada maapiirkondades ravimite kättesaadavust.

Selline harukordne ühtsus täitevvõimu asutuste ning põhiseaduslike institutsioonide vahel leidis kinnitust ka 22. aprillil toimunud sotsiaalkomisjoni istungil. Selle kriitika eesmärk on ja oli tagada, et uus apteegiturgu reguleeriv seadus võtaks arvesse riigikohtu otsust ehk avaks turuluku ning soodustaks apteegiteenuse paremat kvaliteeti ja saadavust üle Eesti. 

Kuigi ravimiseadus läbis esimese lugemise algsel kujul, usun, et riigikogu sotsiaalkomisjon muudab enese algatatud eelnõu nii, et apteegiturg ei jääks endiselt lukku. Ma  arvan, et meie parlament austab riigikohut, kes seda nõudis, ning on ühtlasi nii aus ja julge, et kuulab ekspertide arvamusi. Nimelt pakkusid ravimiamet ja sotsiaalministeerium lahendusi, mis võimaldaks turgu avada ressursse raiskamata. Selle kõigega tegutsetaks elanikkonna huvides.

Autor: Vilja Kiisler, Indrek Teder