- OMX Baltic−0,42%314,42
- OMX Riga0,26%938,51
- OMX Tallinn−0,18%2 147,71
- OMX Vilnius−0,66%1 503,06
- S&P 5000,21%7 707,98
- DOW 300,22%53 463,05
- Nasdaq 0,16%26 331,09
- FTSE 1000,14%10 743,35
- Nikkei 225−3,16%65 326,42
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,05
- OMX Baltic−0,42%314,42
- OMX Riga0,26%938,51
- OMX Tallinn−0,18%2 147,71
- OMX Vilnius−0,66%1 503,06
- S&P 5000,21%7 707,98
- DOW 300,22%53 463,05
- Nasdaq 0,16%26 331,09
- FTSE 1000,14%10 743,35
- Nikkei 225−3,16%65 326,42
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,05
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Raiemaht mõjutab metsa majandamist
Vaidlus selle üle, kas Eestis raiutakse metsa liiga vähe või liiga palju, ei oma vaid meelelahutuslikku või akadeemilist tähendust. Analüüsi järgi mängivad raiemahud üht olulisemat rolli metsa majandamise reeglite muutmiseks, kirjutab SA Keskkonnaõiguse Keskus juhatuse liige Siim Vahtrus.
Kirglikus debatis metsa raiemahtude optimaalsuse üle jagunevad arvamused laias laastus kaheks. Metsaomanikud ja metsatöösturid kipuvad arvama, et metsa võiks raiuda kas samapalju kui praegu või rohkemgi. Eestimaa Looduse Fondi eksperdid seevastu peavad eelmise aasta uuringule tuginedes juba praeguseid raiemahte liiga suureks.
SA Keskkonnaõiguse Keskuse poolt 2013. a suvel koostatud analüüs viimase 15 aasta muudatustest metsa majandamise reeglites näitas, et raiemahud on üks peamisi põhjusi nende reeglite muutmiseks. Metsa majandamise reeglitel ja piirangutel omakorda on otsene mõju metsade seisundile laiemalt.
See, kas tegelikud raiemahud on vastanud varem planeeritud mahtudele, on määranud näiteks seda, kui vanades metsades, kui suurtel lankidel ja milliste võtetega raieid teha tohib. 1990. aastate liigsuurte raiemahtude jm kuritarvituste tõttu muudeti metsa majandamise piiranguid kuni 2006. aastani rangemaks. Seejärel oluliselt langenud raiemahud tõid vastupidiselt kaasa piirangute järk-järgulise leevendamise. See on olnud läbivaks jooneks ka käesoleva aasta algul jõustunud seadusemuudatustes.
Olulisemad muudatused lubavad näiteks nüüd teha lage- ja turberaieid kogu metsaeraldise ulatuses, sõltumata selle suurusest. Varem oli lageraielangi maksimaalseks suuruseks seitse hektarit, turberaielangid võisid olla kuni kümne hektari suurused. Seega on mitmel pool oodata senisest suuremate raielankide teket. Valikraiet võis varem teha vaid üksikute puude raiumise teel, muudatuste kohaselt lubatakse valikraiet ka väikehäiludena ehk puid rühmiti raiuda.
Praegu kehtiva õiguse kohaselt võib turberaieid teha metsades, mis on saavutanud teatud nn küpsusvanuse. Juulist aga jõustub muudatus, mille kohaselt võib turberaieid teha ka nooremates, ent nn küpsusdiameetri saavutanud metsades.
Seotud lood
Mullu valminud analüüsist selgub, et raiemahu tõusul üle 8,5 miljoni tihumeetri aastas hakkab Eesti metsade kogutagavara vähenema. Seda aspekti pole metsanduse arengukava ega sellest lähtuvate edasiste metsapoliitiliste sammude puhul arvestatud, kirjutavad Eestimaa Looduse Fondi metsaeksperdid Indrek Sell ja Liis Kuresoo.
Metsa majandamise tuleviku peamine küsimus seisneb ohustatud liikide elupaikade kaitsmises, kirjutab RMK juht Aigar Kallas.
Metsanduse arengukava ei arvesta põhimõttega, et metsaraie peab olema väiksem juurdekasvust. Kava juurdekasvu hinnangu juurde arvestatakse ka metsa jääva puidu maht, kirjutab
Metsanduse arengukavas kehtestatud 12–15 miljoni tihumeetri suurune raiemaht aastas ei ole mitme eksperdi ja uuringu andmeil jätkusuutlik, kirjutavad metsaekspert Indrek Sell ja kliimaekspert Jüri-Ott Salm.
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Riias Preses Nama Kvartālsi ärikeskust arendav AS PN Project alustab uut võlakirjaemissiooni, pakkudes investoritele 8,5% aastase tootlusega tagatud võlakirju. Võlakirjade märkimine kestab 17.–28. augustini ning ettevõtte eesmärk on kaasata 3 miljonit eurot ehitustööde lõpetamiseks ja käibekapitali rahastamiseks.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Oksjonile laekus üks vastuväide
3
Michal: kontrollitakse versiooni, et süütamise taga on Venemaa
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Michal: kontrollitakse versiooni, et süütamise taga on Venemaa
Oksjonile laekus üks vastuväide
Michal: kontrollitakse versiooni, et süütamise taga on Venemaa
Oksjonile laekus üks vastuväide
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Keskuse turuväärtus 94 miljonit. Tehingu taga Arakas, Kirjanen, Külvik jt
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Keskuse turuväärtus 94 miljonit. Tehingu taga Arakas, Kirjanen, Külvik jt
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Oksjonile laekus üks vastuväide
Michal: kontrollitakse versiooni, et süütamise taga on Venemaa
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele