Kas lubadused kaetakse lapitekiga?

Aktsiiside tõstmine ehk pahede maksustamine on ühiskonnale mahamüüdav argument. Kuid kui tõsta alkoholiaktsiisi juba kavandatud viie asemel 15 ning tubakaaktsiisi kuue asemel 16 protsenti, suureneb salaturg, mis omakorda tähendab väiksemat maksulaekumist eelarvesse. Lisaks usun, et aktsiiside tõste viiakse tehniliselt mitte 1. jaanuariks 2015, vaid hoopis 2016. aasta algusesse. Tegemist oleks rahandusliku trikiga, sest nii suure hinnatõusu eel ostavad hulgimüüjad ladudesse poole aasta kuni aasta varud madalama hinnaga ette ära. Seega kui tõsta aktsiise 2015. aastal, ostetaks kaup ära juba sel aastal ning järgmise aasta eelarves see raha ei kajastuks.

Tundub, et uutel koalitsioonikõnelustel ei räägitud kange ja lahja alkoholi aktsiisi ühtlustamisest, mida sotsiaaldemokraadid on varem tulihingeliselt toetanud. Aktsiiside vahe on praegu 2,6 korda ning 15protsendilise aktsiisitõusu järel suurenevad käärid rahalises mõttes veelgi. Aktsiiside ühtlustamine oleks andnud koheselt riigieelarvesse lisatulu ligi 60 miljonit eurot. Kui lisada sellega tekkiv täiendav käibemaks, siis kogulaekumine oleks küündinud 80 miljoni lisaeuroni. Erimärgistatud kütuse ostjatel on praegu laustoetus läbi selle, nad saavad osta kütust madaldatud hinnaga. Suund pigem otsetoetusteks riigieelarvest on tunduvalt selgem ja arusaadavam. Riigile tuleb küll ühelt poolt tulu, kui madaldatud hinnaga kütust ei saa enam osta, kuid teiselt poolt tuleb jagada vastavates sektorites dotatsioone, seega tekib siiski küsimus 30 miljoni eurose tulu tekkimise osas.

Eesti Loto reklaamiõiguste laiendamisega tahetakse juurde saada kolm miljonit eurot. Arvan, et Eesti ühiskonnas inimestele täiendava riikliku ajupesu tegemisega ning lootusega, et äkki nad ostavad rohkem pileteid ja osalevad õnnemängudes, on lihtsalt ebaeetiline.