Trahvihirm lehmi lüpsmata ei jäta

Eesti piimatootjatel ei oleks sellises olukorras kindlasti vaja hakata otsima omavahelist kokkulepet, et kvooti mitte ületada. Selline kokkulepe pärsiks piimatootmise arengut. Arvestuste kohaselt on võimalik piimakvoodi ületamise eest ähvardav trahv väiksem, kui piimatoodangule trahvikartuses pidurit tõmmates saamata jääv tulu. Mõistagi kasutaksime aga meiegi trahvile võib-olla kuluvat raha meelsamini traktori ostmiseks.

Seega on õigustatud põllumajandusministeeriumi ja teiste esindusorganisatsioonide pöördumised ELi poole mitte rakendada kvoodi ületamise korral trahve. Piimatootjad ootavadki kutsutud ja seatud isikutelt ja organisatsioonidelt eeskätt tõhusat tööd trahvimise välistamiseks. Selleks tuleb teha eesmärgipärast selgitustööd nii ELi kui Eesti tasandil, et elu ja majanduse normaalne areng ei pidurduks.

Maal piimatootmisega tegelevad inimesed annavad ju tööd ja leiba kordades suuremale hulgale inimestele linnades. Piim on Eesti taastuv maavara, mille „kaevandamine“ tugevdab eksporti ning toetab regionaalset arengut. Piim lüpstakse lehmadelt , kes söövad Eesti põldudel kasvatatud söötasid, 10 tonni piima tootmiseks on vaja umbes hektar põllumaad. Rohusöötade ja teravilja kasvamiseks on väärtuslik väetis läga või sõnnik, mis kaasneb piimatootmisega. Eelkirjeldatud ringlus toimub praegu Eestis 90 000 lehmaga piima tootes.