Kas uus valitsus asub turismi giljotineerima?

Praegu räägitakse näiteks Tallinnasse rajatavast mastaapsest konverentsikeskusest, et tuua pealinna üleilmseid konverentse, elavdades seeläbi turismi ja majandust tervikuna veelgi. Plaanitava maksutõusu jõustumisel võib sellele uhkele ideele kriipsu peale tõmmata. Rääkimata sellest, et käibemaksutõus annab löögi allapoole vööd ka regionaalpoliitikale, mis on isegi veel hullem. See on regionaalpoliitikale surmav löök läbi giljotineerimise.

Majutusasutuste käibemaks ei ole maksuerisus. Eestis majutujatest ligi 70% on välismaalased. Välismaale müük ja väljast Eestisse raha toomine on ju sulaselge eksport ja eksporti maksustatakse teatavasti nullprotsendilise käibemaksuga. Kui plaanitava maksutõusu tõttu kukub majutujate arv kolme protsendi võrra, siis riigi tulud vähenevad lisaks ka turistide toitlustuse, transpordi, meenete müügi jm arvelt. Väheneb kõik, mida turistid tarbivad ja mis on maksustatud 20protsendilise käibemaksuga. On selge, et selline käitumine mõjub laastavalt kogu majutussektorile, aga kõige valusamalt lööb see maksutõus just maapiirkondades asuvaid ja väiksemaid hotelle, motelle ja külalistemaju.

Kujutage ette, et mõni majutusasutus tulebki ots otsaga kokku või nende kasum ongi aastas 5-8 protsenti ning nüüd soovib valitsus tõsta käibemaksu 11% võrra. Praegune soodne populism on pikas perspektiivis lühinägelik. Paljud väiksemad asutused lähevad kas pankrotti või on sunnitud minema varimajandusele, sest muidu nad ellu ei jää. Tegemata jäävad planeeritud investeeringud ja parendused ning oodatud palgatõusust hotellisektoris võib siis vaid und näha.