ÄP: kulutamispalaviku ravi nõuab mõtteviisi muutust

Väga oluline on avalikkuse roll raha kasutamise üle. Praegu on avalikkusel aga keeruline saada ülevaadet, mille peale riigiasutused maksumaksja raha aastalõpul täpselt „huugama panevad“. Rahandusministeeriumi väljastatavate üldnumbrite kõrval on ajakirjanikelgi keerukas iga kulutuse kohta eraldi lähemat teavet hankida. Veel enam selle tegeliku sisu ja põhjust teada saada. Keskkonnaministeerium on ses mõttes isegi positiivne näide, et neil on dokumendid suuresti veebis dokumendiregistris ära toodud. Aga mitte igas asutuses pole see nii, ehkki mõistagi peaks.

Samas jääb isegi mõnele arvele või tellimiskirjale otsa vaadates tihtipeale kulutuse tegelik sisu segaseks. Ja selle otstarbekus ja vajalikkus seda enam kaheldavaks. Kui taas keskkonnaministeeriumi näidet kasutada, võib vist öelda, et toidukoolitus ja koos kokkamine ei lähe päris hästi nimetuse alla „juhtide aastalõpuseminar“. Pigem oli tegu ikka meeleoluka aastalõpuüritusega ja nii peaks olema ka avalikult välja öeldud. Ehk siis lihtsamalt väljendudes – (jõulu)peo laadse ettevõtmisega, mida lihtsalt soovitakse teistmoodi nimetada.

Pidu ja koosviibimine kollektiivi liitva ettevõtmisena on omal kohal, aga seda tuleks siis ka otse nimetada, mitte üritada seda teise nimega rüütades avalikkuse eest varjata. Sellise varjamise põhjuseks võib olla küllap asjaolu, et sisimas tunnevad ka riigiasutused ise, et peokavaga on ehk maksumaksja arvel liiale mindud. Et koosviibimine täidaks oma eesmärgi ka märksa lihtsamas ja odavamas vormis ning seetõttu on lihtsalt häbi ja piinlik.

Teine põhjus sedasorti aastalõpukulutustele libasiltide kleepimiseks eri riigiasutustes võib aga olla mitte ainult emotsionaalne, vaid märksa „kuritegelikum“. Pole välistatud, et niiviisi tehes püütakse hoopis kõrvale hoida kas tervikuna või osaliselt näiteks erisoodustusmaksu tasumisest. Selline teguviis on mõistagi täiesti lubamatu.

Autor: 1185-aripaev