Erisoodustus tuleb maksustada palgalisana

Siiski ei tohiks muudatused piirneda ainult ametiautodega. Palju on räägitud erisoodustuste sisust (mille osas on kahtlemata probleeme), kuid arutamist vajaks ka vorm. Meie arvates tuleks kogu erisoodustuste maksustamise süsteem ümber korraldada. Maailmas on vaid üksikud riigid, kes maksustavad erisoodustusi nii nagu Eestis – anonüümse maksuna. Üldlevinud arusaama kohaselt on „erisoodustus“ üks osa töötaja palgatulust, mida tuleks personaalselt deklareerida ja maksustada.

Praegune süsteem on töötaja jaoks ebaõiglane – kuna erisoodustuste sotsiaalmaksu ei isikustata, siis jääb töötaja ilma kõikidest riigi pakutavatest vastuhüvedest (pension, haigushüvitis, vanemahüvitis), samuti töösuhtest tulenevatest hüvitistest (puhkusetasu, koondamishüvitis jne). Välismaal töötavate eestlaste ja Eestis töötavate välismaalaste puhul võib riikide maksusüsteemide erinevus põhjustada isegi topeltmaksustamist.

Meie ettepanek on muuta maksuseadusi selliselt, et kõiki praeguseid erisoodustusi käsitada tulevikus kui tavalist töötasu. Erasektori töötajate puhul tähendaks see soodustuse isikustamist ja personaalset maksustamist. Avalikus teenistuses tuleks erisoodustuse andmine kui selline seaduse tasandil põhimõtteliselt ära keelata ning nõuda mis tahes isiklike hüvede (olgu selleks ametiauto kasutamine, isiklikud kõned töötelefonilt, jõulupeod ja suvepäevad jne) kinnimaksmist oma palgast. Kui asutuse juht soovib vastavalt tõsta ametniku palka, peab selleks olema eelarves raha ja palgatõus peab kajastuma ka ametlikus palgastatistikas.

Tulles tagasi sõiduautode maksustamise juurde, kordame oma ettepanekut, mille me esitasime ka viimati sõiduauto soetamisel sisendkäibemaksu mahaarvamist piirava eelnõu kohta rahandusministeeriumile saadetud arvamuses – praegune fikseeritud erisoodustuse hind 256 eurot kuus tuleks diferentseerida vastavalt auto hinnale.

Näiteks kui rahandusministeeriumi arvutuste kohaselt on Eestis müüdud uute sõiduautode keskmine käibemaksuga hind 24 000 eurot ja samal ajal rahandusministrile ametiautoks liisitud Mercedes-Benz E 350 (väljalaskeaasta 2013) alghind on 52 488 eurot, siis saame lihtsa arvutuse tulemusena, et kui ministrihärra ei viitsi sõidupäevikut pidada, tuleks tal maksta igas kuus 560 eurot. Töötaja, kes kasutab 5000 eurot maksvat autot, maksaks siis ka isikliku kasutuse eest vastavalt kümme korda vähem. Erasektori autode puhul laieneks see metoodika ka käibemaksule. Nii olekski rahandusministeeriumit vaevanud suur maksuerisus kõrvaldatud ning loodetavasti vastaks meie pakutud lahendus ka rahva õiglustundele.