- OMX Baltic0,05%314,73
- OMX Riga0,21%944,03
- OMX Tallinn0,14%2 150,32
- OMX Vilnius−0,15%1 506,58
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,00%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 100−0,14%10 801,48
- Nikkei 225−0,74%65 528,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,16
- OMX Baltic0,05%314,73
- OMX Riga0,21%944,03
- OMX Tallinn0,14%2 150,32
- OMX Vilnius−0,15%1 506,58
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,00%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 100−0,14%10 801,48
- Nikkei 225−0,74%65 528,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,16
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ülereguleeritus ohustab ühisrahastuse eeliseid
Kui Euroopa Liit töötaks välja ühisrahastamist puudutava direktiivi või määruse, võiks sellega kaasneda tõsine oht, et ühisrahastamise reeglid muutuksid liiga keeruliseks. Selle tagajärjel kaotaks ühisrahastamine eelised mitmete teiste rahastamisvõimaluste ees: lihtsus, kiirus, paindlikkus, kirjutab kaubanduskoja õigusosakonna juht Marko Udras.
Ühisrahastus on alternatiivne rahastamisvõimalus, kus interneti kaudu viiakse kokku rahastust otsivad ettevõtted ning inimesed, ettevõtted või muud organisatsioonid, kes soovivad investeerida, laenata, annetada või sponsoreerida neile huvipakkuvat projekti või valdkonda.. Ühisrahastamise mudeli näiteks sobib Eestist Hooandja portaal, mille kaudu saab koguda rahalist toetust loomingulistele ideedele.
Ühisrahastamise mudeli kasutamine laieneb kiirelt. 2012 oli ühisrahastamise maht Euroopas 735 mln eurot, aastataguse ajaga võrreldes oli kasv 65%. Teiseks, ühisrahastamisega kaasnevad riskid, mida võidakse soovida maandada uute reeglite kehtestamisega ELis.
Võimalikeks riskideks on näiteks pettused: ettevõte ei kasuta ühisrahastamise käigus saadud vahendeid eesmärgipõhiselt. Samuti ei pruugi rahastajad teada kõiki projektiga kaasnevaid riske või rahastajad ei saa tagasi oma raha, kui projekt ei kogu kindlaksmääratud hulgal raha. Suuremad riskid kaasnevad laenu- ja omavahenditepõhiste ühisrahastamise liikidega. Näiteks laenuandjal võib olla keeruline hinnata laenusaaja krediidiriski või potentsiaalsel investoril ei ole piisavalt infot, et hinnata aktsiate õiglast väärtust. Kaubanduskoda on seisukohal, et nimetatud riskid ei ole siiski suured ning nende maandamiseks ei ole vaja ELi tasandil kehtestada täiendavaid regulatsioone.
Ühisrahastamise valdkond ei ole ELi tasandil täielikult reguleerimata. Võimalikke riske aitavad vähendada juba kehtivatest direktiividest tulenevad nõuded. Näiteks E-kaubanduse direktiiv kohustab ettevõtjat, kes soovib hankida raha ühisrahastamise teel, end identifitseerima ning selgitama, mis eesmärgil kapitali kaasatakse. Teiselt poolt maandab riske eneseregulatsioon. Näiteks ühisrahastamise internetiplatvormide huvides on pettuste vältimine ning seetõttu on nad loonud omal algatusel pettuste ärahoidmise mehhanismid.
Ühisrahastus on enamasti paindlik ja lihtne viis raha saamiseks ning ühisrahastamise areng mitmekesistaks ettevõtjate võimalusi kapitali suurendamisel ja investeeringute saamisel. Sellest võidaksid peamiselt alustavad ettevõtjad ja idufirmad, sest ühisrahastamine võib suure tõenäosusega olla lihtsam, kiirem ja paindlikum viis kapitali hankimiseks kui pangalaen, ingel- või riskikapitaliinvesteeringud. Täiendavate reeglite kehtestamine aga pidurdaks ühisrahastamise arenguid ning ei aitaks kaasa ettevõtete finantsvahendite kättesaadavuse paranemisele. See on aga oluline just väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele.
EL võiks uute ja detailsete reeglite kehtestamise asemel panustada esmalt sellesse, et ettevõtjate teadlikkus ühisrahastamisest kui alternatiivsest kapitali kaasamise viisist oleks parem. Samas on vaja laiendada ka tavainimeste teadmisi ühisrahastamise olemusest, selle positiivsetest külgedest ning võimalikest riskidest. EL võiks aidata kaasa ka eneseregulatsiooni arendamisele kogudes ja levitades parimaid näiteid eneseregulatsioonist.
Seotud lood
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
4
5
Viimased uudised
Võlakirju saab märkida 8. septembrini
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele