Suurendame „tarku investeeringuid“

Põhiseaduse järgi on Eesti riigi eesmärk tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilitamine läbi aegade. Kahanev rahvaarv ning kasvav majanduspagulaste arv kujutavad endast ohtu põhiseaduses sätestatule. Väär oleks majanduspagulasi hukka mõista, sest juba Vanas Testamendis kirjutati: „Ei ole inimesel midagi paremat, kui süüa ja juua ja lasta hingel rahuldust tunda oma vaevas.“ Küll aga oleks meile kõigile parem, kui rohkem eestlasi sooviks vaeva näha ja elust rõõmu tunda omal maal ja oma rahva hulgas. Majanduslik heaolu on seega üks põhialuseid, mis tagab Eesti riigi ja rahva säilimise.

Eesti TA kulutused aastal 2011 olid ca 2,4% SKPst. Teiste Euroopa riikide kõrval on see tulemus päris hea, kuid näiteks Soomel ja Rootsil olid need ligikaudu ühe protsendipunkti võrra suuremad. TA kulutustest aastal 2011 moodustasid ligi kolmandiku investeeringud tehnoloogiliseks arenduseks õlitööstuses, mis jätkusid vähemal määral ka aastal 2012. Seega ei saa eeldada, et 2011 saavutatud suhteliselt kõrge TA kulutuste tase on jätkusuutlik.

Aastaid tagasi Eestis eesmärgiks seatud kaitsekulutuste tõstmine 2%ni SKPst on saavutatud. Nüüd tuleks riiklikult tähtsaks eesmärgiks seada meie TA kulutuste viimine vähemalt Põhjamaadega sama suhtarvuni SKPst. Mullu oli Eesti SKP umbes 17 miljardit €. TA kulutuste suurendamine 1% võrra SKPst tähendaks ca 170 miljoni € investeerimist. Selle rahaga saaks näiteks maksta kahekordset Eesti keskmist palka umbes 6000 inimesele aastas.

Konkurentsi suurendamine ning efektiivne ja väike avalik sektor on muidugi head asjad, kuid kuskil tulevad piirid ette. Liiga õhukese riigi puhul hakkavad tekkima probleemid haldussuutlikkusega. Maksuameti suutlikkus väikese grupi käibemaksupetturitega võitlemisel on osutunud nii madalaks, et tõsimeeli tahetakse ettevõtetele peale suruda kõigi üle 1000 € maksvate kaupade ja teenuste ostude ja müükide kohta detailse info raporteerimist. Selle meetmega suurendatakse oluliselt ettevõtjate halduskoormust ning liigutakse tubli sammu võrra lähemale orwelliku ühiskonna poole, kuigi tegelik põhjus näib olevat madal haldussuutlikkus.

Struktuuri on vaja muuta. Kui me üritame lihtsalt aina efektiivsemalt müüa maha olemasolevaid tooteid või pakkuda allhanketöid välisfirmadele, siis me ei saavuta olulist jõukust vaatamata oma efektiivsusele. Lahendus saab tulla ainult läbi majanduse struktuuri muutumise, mille eeltingimuseks on „targad investeeringud“. Sellega loome majandusele kasvueeldused pikemas perspektiivis, aitame majanduspõgenikel naasta ning tagame, et Eesti riigi 200. sünnipäeval on meid rohkem üksteisele õnne soovimas.

Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, EMT, Raidla Lejins & Norcousi, Saku Õlletehase, Tallinna Vee ja Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.